Sisemine kriitik ja kuidas temaga toime tulla
Kirjutab: Zarvik Seekordne tekst tuleb ehk tõsisemal teemal kui muidu. Olge hoiatatud, sõnavaraga ma seekord viisakaks ei jää, sest ka minu sisemine kriitik pole viisakas. Miks on vaja sisemisest kriitikust kirjutada? Sest me arvame tihti, et meie oma on ainulaadne, et kõik teised teavad täpselt, mida nad teevad. Päris nii see pole. Paljudel on sisemised kriitikud, kes on oluliselt hullemad kui blogi Reaktori Reaktsioonid. Aga ma jooksen praegu liiga ette ja ebamääraseks. Lähme algusesse ja võtame mõned praktilised näited. Kui ma umbes viis aastat tagasi oma esimese kirjutise Reaktorisse saatsin, tuli see tagasi ohtrate punaste märkustega - oli mida parandada. Korraks tundus see küll heidutav, kuid samas oli ka tore, et keegi tõesti võttis vaevaks tagasisidet anda ja juhendada. Nii, et ma jätkasin kirjutamist. Punast pastakat jäi iga uue tekstiga aina vähemaks. Mõni mõtleks kindlasti, et "Ohoo! Areng!" Mina mitte. Või noh, hiljem sain aru, et äkki on areng kah, aga selles pe...