Tagavara-maleva lood: katkend peatükist "Sünteesiahelad"

Peatükkk "Sünteesiahelad" paikneb vahetult pärast "Puskarisemu", mille katkendit jagasin eelmisel nädalal. Kui eelmises katkendis said tegelased roovida rännakul sünteesitud rüübet, siis nüüd on neil aeg maitsta selle tagajärgi.

Tagalatehnik Tikuta kaitses käega silmi, kuni visiirivarjutus tema seesmiste aistingutega kooskõlale jõudis.
Virmalised, mis jälle taevas sähvisid, võisid ju kaunid olla, aga iga valgusosake vallandas tema saastatud ajus plahvatuste kaskaadi.
Hea seegi, et võõrad lõhnad mundri sisse ei pääsenud. Paljas mälestus tagalakontorit täitnud rammusast pilvest, kui nad puskarisemude sisu villisid, sundis ta õhku ahmima ja Tikuta proovis järgemööda läbi kõiki meedikute õpetatud lõõgastusvõtted. Need ei aidanud, aga vähemalt oli ta tähelepanu natukeseks mujal.
Tal oli olnud liialt häbi, et oma uut häda peameedikule kurtma minna, küll aga palus ta abi vanalt semult abimeedik Uigurskilt. See irvitas kõigepealt hea kõhutäie, kui Tikuta talle “saaduse prototüüpimisest” jutustas ning andis siis kamaluga mitmesuguseid segusid koos soovitusega juua rohkelt vett ja magada. Tikuta talitaski nõnda, sest tol hetkel põrmustas haige pea kõik hirmud unepainajate ees. Aga kui ta siis ärkas ja tema töövahetus pihta hakkas, ei muutunud enesetunne kröömigi paremaks.
Sea siis nüüd seda neetud söömaaega!
Vähe sellest, kogu üksus hakkab siin ju pärastpoole puskariaurusid juurde tekitama.
Tikuta oigas tasa ja veeretas end lumme kõhuli.
Korraks oli pime ja mõnus, siis saagis pealuusse laopealiku hääl, mis kurtis, kui vähe aega neil on ja nõudis vastust, miks soolikas ei ole veel  roomuki küljele lahti tõmmanud.
Tikuta kiristas hambaid, tuletas endale meelde, et tung pead hange peksta ei lõpeks praegu hästi, ning alistus töö sunnile.

Soolikas oli vaevalt rõhu sisse võtnud, kui omade poole pealt astus sisse geo- ja biotehniku lahutamatu tandem. Nende põsed õhetasid ja nad heitsid teineteisele kavalaid pilke. Nähtavasti oli ka taibunõukogu leidnud viisi, kuidas seksivabast rännakurežiimist mööda hiilida.
Tikuta vaevalist kakerdamist nähes jättis biotehnik aga kalli abikaasa omapäi ning pööras tähelepanu talle.
“Võta kiiver ära,” juhatas ta.  “Ma tahan näha, mis nägu sa oled.”
Tikuta kuuletus, korrates mõttes kõikvõimalikke iidseid ja uudseid needusi.
Biotehnik heitis pilgu Tikuta näole ja vangutas pead. “Aiaiai, kaks vahetust möödas ja ikka ei ole parem? Õppetunni said sa ammuilma kätte, edasi on juba tühi piinamine. Musi,” pöördus ta geotehniku poole. “Mine too töölaua pealt …”
Järgnes vurinal teaduskeelt, mis Tikutal kõrvust mööda lendas.
Geotehnik tuli peagi tagasi laetud dosaatoriga.
Tikuta kehitas end ja seadis lapikese paljast kaela plõksu ootuses ette.  
Esialgu ei juhtunud midagi ja Tikuta luges üle kõik mustalehma-sabad, pööripäevased taevatähed ja vanamaa-malevad ühes väikemalevatega.
Kui ta jõudis parajasti Tapa väikemalevani, mille nimi teda alati muigama pani, märkas ta aga  kogemata, et sisikond ei kipu enam tantsu lööma ja valusähvakud peas on vaibunud vaevu aimatavateks tukseteks.
“Kuulge,” alustas ta, aga teised lugesid kergendust juba ta näolt.
“Võimas, mis? Prototüüp prototüübi vastu,” uhkustas biotehnik.
“Päris hea rohi jah,” kiitis Tikuta.
“Ega see ei olegi päriselt rohi, rohkem nagu molekulaarne parandusprotokoll. Või nagu kasulik viirus. Mobiliseerib sinu keha enda süsteemid,” seletas geotehnik.
“Jajah, teeb sisuliselt sama nagu hormoonireguleerimise kiip, ainult et meie seade läheb parvena otse vereringesse ja mõne aja pärast laguneb ise ära,” lisas biotehnik. “Toormass tuleb tavalisest paljundajast ja seda siis saab kähku seadistada, olgu mürgistus või psühhoos või...”
Taibud hakkasid üksteise võidu andmetest ja parameetritest vadistama, nõnda et Tikuta oli peaaegu rõõmus, kui laopealik talle jälle tegemata töid meelde tuletas.
“Kuulge, molekulid,” müksis Tikuta teisi. “Kui te siin niimoodi veel palju õitsete, ma ronin teile kolmandaks. Tulge parem aidake toidud-joogid kohale tassida.”  

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.