rujanaut

Kosmonautika päeva puhul võtab Leho Lahtvee ülevaateks ette mineva-aastaseid kosmosemänge (Fort Solis, Lifeless Moon, Revenge of ILCOIN).  Loe siit:  https://level1.ee/2024/04/ludoloogia-logi-2023-aasta-kosmosemangud/   (Muide, Reaktori selle aasta jaanuari- ja veebruarinubrist Reaktorist saab lugeda sama autori jutuvõistlusel käinud kosmoselugu: osa1 ja osa2 .) P.S.:  LL: mängu Lifeless Moon mängisin mõni aeg tagasi minagi (tegelikult toetasin seda isegi Kickstarteris). Konkreetset kriitikat jagus mul küll üksjagu, aga ilmselt sain hulga kõvema elamuslaksu. (Keda mäng huvitab ja kes eesti aktsendiga inglisekeele peale väga kringlisse ei viska, saab mu läbimängu vaadata siin .)

1) Algul hangu kõvasti sõnnikut kokku  2) Siis lase buldooseriga nigu siledamaks  3) Siis künna veekord üle, et jääks käsikirja moodi  4) Siis küli mõtteteri sisse  5) Siis lase veits kasvada  6) Siis sära selle kohal nagu päike  7) Siis lase toimetajal ohakad välja kitkuda  8) Siis saada kirjastuste veskisse  9) Siis lase ideepojukestel uut sõnnikut tootma hakata.   Õppetuse pani kirja: Mant

Reedel, 12 aprillil toimus Tartus Kirjanduse maja saalis Joonas Kollo debüütromaani “Tilk tõrva tulevikku” esitlus. Autoriga vestles Veiko Belials.    "Õhtute" infot vt. ka  ulmeühingu kodulehelt . Toimunud ulmeõhtute salvestusi vaata  Reaktori Youtube'i-kanalist

Tallinna keskraamatukogus ja harukombitsates toimus täna mitmeid noortekirjanduse päeva üritusi esitlustest ja intervjuudest meisterdamise ja auhindamisteni.  (Täpsemat päevakava loe siit:  https://keskraamatukogu.ee/noorloeb/ ) Meie mailt käis Mant ka seal ja rääkis oma raamatust Viivuranna Online.   Fotosilma juhtis Kert Vasemäe. Vennad nüüd kokku said - Zarvik ka pildil!

Kirjutab: Zarvik Kirjutamine on üks imelik tegevus. Istud aga läpaka taga, mõtiskled ja paned sõnu ritta (vahel nii mitu tundi järjest) ning selle tulemuseks võib olla asi, mida mitte keegi ei loe. Isegi kui tuleb hästi välja on tulemus kindlasti vähem populaarne kui nunnu kassipilt. Seega, miks me seda teeme. Kas meil on liiga palju vaba aega?  Ei asi pole selles. See on pigem mingi sisemine sund näha lugusid ja neid kirja panna. Lood aitavad meil maailma mõtestada ja näha asju teise nurga alt. Võimalusi selleks on muidugi veel: näitlemine, rollimängud jne, kuid kirjutamine loob kindlama struktuuri, kui kõik teised. Kehamälu on tore, kuid kui juhtum ise kirjas pole, lähevad selle detailid ühel hetkel meelest. See on esimene põhjus, miks mulle meeldib kirjutada larbikokkuvõtteid: nii saab kogemust jäädvustada ilma, et see hiljem hägustuks. Lisaks saab loos täpsustada nii maailma, kui ka tegelast. Sa saad põhjendada ja seletada asju, mis mängu ajal jäid põhjendamata ja seletamata. Teise

Ilmus Reaktor number 150 ! Noppeid:  - Suur intekas! Kõik küsivad, vastab Tomberg . - Väiksem intekas - küsib Kalmsten, vastab Lüüli . - Düün kaks, kaks arvustust ( üks ja kaks ).  - Mant uurib, kuidas Viivuranna ühis-gümnaasium-maailmas veel ulmet saab .  - Hornet käis larbil ja kirjutab sellest seal ja siin .  - Veiko briifib liikmeid ulmeühingu aastakoosoleku teemal .  Arvustusi ja jutte on muidugi ka. Muist sisu lisandub kellanus- keeramise tõttu hiljem. Vägesid juhatas Kalmsten, kaanepildi tegi Liis Roden.  

Reedel, 8. märtsil kõneles Tartus Kirjanduse maja saalis Raul Sulbi üldisemalt tulevikuajalugude kujutamisest ning ühtlasi esitles George R. R. Martini tõlkekogumikku “Tuhande Maailma lood” . (Kogumik on tähelepanuväärne selle poolest, et mujal maailmas pole kõiki neid lugusid veel samade kaante vahel välja antud.)  "Õhtute" infot vt. ka  ulmeühingu kodulehelt . Toimunud ulmeõhtute salvestusi vaata  Reaktori Youtube'i-kanalist . 

Kirjutas: Laura  Muidugi, muidugi. Misery ei ole ulmelugu, nii et ma juba ennetavalt tõrjun hüpoteetilist nurinat, et mis õigusega siis niimoodi siin … Aga vaadake, ega Rujanaut ei ole mingi ulmeajakiri, et tohib volikirja alusel ainult kõige puhtamat ulmet kajastada, kus proov peal, ja sedagi ehk ainult kroonupühadel. Misery lugu keerleb ikkagi žanrikirjaniku raske elu ümber, mis võiks tekitada äratundmist (kui rahasadu, tähtsad agendid ja jumaldavad beibed maha arvata), pealegi on see lugu väärt õppematerjal just kirjutustoa rahvale, põhjustel, mis peagi ilmseks saavad. Aga mis kõige tähtsam, Kellerteater ise kogu oma kõheda aura ja žanrilavastustega on unikaalne väärtus, nendele peab innuga kaasa elama ja nende tegemisi õhinal edasi rääkima.    Niisiis - Kellerteater pidas sünnipäeva ja sel puhul esietendus Kingi Misery! Ma olen tänase seisuga ära näinud üsna mitu Kellerteatri etendust. (Käigu pealt tulevad meelde Mets, Vaimude tund , Kunksmoor , Midagi tõelist, Afäär, Liblikap

Ilmus Reaktor number 149! Noppeid:  - Kauaaegne kaasautor ja ajarännu-kontakt Maarja leiab end intervjueeritava rollist . (Tema enda intervjuusid ajarännu-autoritega saab muide näha siin !)  - Sulbi vaatleb raamatukogu-ulmet .  - Möödunudkuisel libakassi-ulmeõhtul loeti muuhulgas ette Raidu märkmeid Jaapani kassindusest - nüüd saab kogu teksti ise ka lugeda .  - Lüüli autorite võrdluse rubriigist leiab seekord kolmekümnendad, Leida Kibuvitsa ja Katharine Burdekini .  - Arvustusi jagub nii raamatute kui sarjade kohta, muuhulgas mulluse jutuvõistluse kogumiku pihta.  (Suurema osa sisuga alles hakkan tutvuma.)  Vägesid juhatas Kalmsten, kaanepildi tegi taas Liisa Berezkin.  

15. veebruari töötuba tabas Reidarit otse tema kodus - aga no mis ta siis andis oma aadressi ja seletas, kuhu peatusse bussiga sõita! Võiks ju arvata, et keset sünksombust lörtsikaamost on inimestel muudki teha, kui õhtupimedas kuhugi Ihaste sohu kippuda. Aga ei, osavõtjaid kogunes rohkesti nagu muiste ja leilivurts tõi meelde auväärilise Universitase mutandimajas toimunud kirjutustoad. Sõnade arvu või valmis lõikude üle keegi kordnik arvet ei pidanud, aga nagu pildiltki näha, siis niisama pläkutamist ei olnud, vaid ikka sünergiline süvenemismaraton. Korrata!  Pildile jäid: Mant, Laura, Kristi, Urmas, Andres, Jekimov, Kraft. Pildilt jäi välja Reidar, kes teeb pilti.

Alanud aasta esimene Reaktor numbriga 148 on ilmunud! Noppeid:  - Kohaliku ulme lugejad ja tegijad jagavad oma minevaaastaseid kohalikke lemmikuid:   https://www.ulmeajakiri.ee/?lemmikraamatud-2023-aastast   - Tim Hornet annab aru! Jutuvõistlusest, enda suhestumisest ulmega ja kirjutamisest mitme nurga alt. - Lüüli Suuk analüüsib (Atwoodi taustal) raamatut, mida kõik kohalikud lugejad justkui teavad, aga kui paljud meist seda tegelikult lugenud on? Vaatluse all on "Kaksikliik" .  - Raamatuarvustajad on ette võtnud kogumikud "Ohver" ja "Götterdämmerung" , ka vaikinud tuugenid ei pääse , aga arvustatud saavad veel etendus "Vennad lõvisüdamed" , mäng "Dyson Sphere Program" ja uuema aja Gundami-sari . - Sulbi kiikab ajalukku ja harib meid autor Wilkie Collinsi teemal:  https://www.ulmeajakiri.ee/?wilkie-collins-200--tuntud-ja-tundmatu-sensatsioonide-meister - Ühest kevadel jutuvõistluse läbi teinud tööst sirgub järjejutt:  https://www

Jaanuaris jõudis Tumedate kuulajateni kaks juttu, mõlemad pärit varasemast ekstra-sisu varamust: Weinbergi "Helisev muusika" ... https://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-71-osa-h-weinberg-helisev-muusika/ ... ja H. K. Reyes "Hääl raadiost".   https://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-72-osa-h-k-reyes-haal-raadiost/ Toetajaid kostitati aga uue tõlkega: D. Hantke "Hotell Necessity". Eelmiste kuude kokkuvõtted: detsember 2022 , jaanuar 2023 , veebruar 2023 , märts-aprill 2023 , mai 2023 , juuni-juuli 2023 , september 2023 , oktoober 2023 , november-detsember 2023 .