rujanaut

Väike ringvaade sellest, kuidas Sauna loomevõpsikus kevad tuleb. Sisaldab häbitut reklaami ka!  Sellest, kuidas kohapeal kirjutatakse, loe näiteks siit . Kirjutamiskõrvast loometegevust vaata siit ja siit . 

Emakeelepäeval kõlab Tumedate tundide jutuhäälingus minu Tuglase-aineline jutt ! Jutu kõrvale väike äraarvamismäng! (Kõikvõimalike abivahendite rakendamine on lubatud ja soositud.)  Mõista-mõista! Missugustest teostest on pärit need tegelased, kellega virtuaalne Ormusson kohtub?  - Teine, rahutu Felix  - Kati, omadele Kassiraip  - Mittetäielik Mikael, hingekoopia  - Ussikuningas  - Kolonel Jaan Allos  - Uurijad Holm ja Peegel  Kui arvasid mõned või mitu ära, oled tubli ja teeninud ära pika pai! Kui aga soovid pika pai juurde ka väikest digipreemiat, saada oma vastused mulle, näiteks aadressil rujanaut [at] gmail.com. Preemiaks pakun e-raamatuna Tagavara-malevat või Jäljekütti.     Pikad talvekuud, mis emakeelepäeva eel tuli üle elada, sisaldasid ka õnneks mitmeid kuuldejutte: Indrek Hargla "Einsteini viimased sõnad" ( osa üks , osa kaks ), Eric Doddi "Tass" , Martin Kirotari  "Uus algus" .  Toetajad said Einsteini viim...

 

Kus ma siis nüüd oma märkmetega pidama jäingi? Paar nädalat, khm, mõned kuud tagasi postitasin portsu kasulikuna tundunud võtteid ja soovitusi tegelaste kokkumonteerimise kohta . Tookordsed nopped keerlesid peamiselt selle ümber, mis isikuomadusi  tegelasele anda ja kuidas neid tekstis väljendada. Märksõnad, mis tookord postitamata jäid, puudutasid keerukamaid dünaamikaid tegelase sees ja tema ümber - ehk siis tegelase iseloomu, suhteid, konflikte, moraali jne.     Hakatuseks lasen YT-autoril Brandon McNultyl refereerida kirjutamisnõu Robert McKee raamatutest “Story” ja “Character”. Kokkuvõtlikult: kui tegelast kirjutada lahti kolme kihistuse kaudu (pindmine, seesmine ja varjatud) siis vasturääkivused nende kihistuste vahel aitavad tegelasele sügavust ja sisukust lisada. Neid vasturääkivusi saab esitada mitut moodi:  - vastuolu mitme välispidise omaduse vahel, näiteks ametiga sobimatud harjumused või väljahõigatud väärtustega vastuolus hobid (kopsuarst, kes suitse...

Plaan arvutigraafika messile minna tekkis juba möödunud sügisel, sest tahtsime Peakolu Diviisi prototüüpi avalikumalt näidata. Niikaugele me seekord ei jõudnud, mis aga ei takistanud  väljanäitust niisama külastada. Delta teise korruse koridor oli rahvast ja masinavärki nii täis, et igasugune aru ja ülevaade hajusid kohe. Õnneks jooksin [loe: trügisin] kümnendal sammul Amanda otsa. Kogusin tema käest noosi meie mängu postri ja paari ilupildi-kaardi näol ning kasutasin ära teadmisi riidehoiust, kuhu kolakamad kodinad ootele jätta.  Amanda oli messialale juba ühe tiiru peale teinud ja teadis asju, näiteks seda, kus pesitseb Anni oma ülikooli tiimiga. Asutasime tasapisi TLÜ boksi poole teele, isekeskis arutades, et küllap vaatame ka mõned ettekanded ära, kui juba sinna koridoriotsa asja on. Meie üllaid kavatsusi eksitas kollektiiv Morsakabi ja juba me unustasime end määramata ajaks lustima: mina kõmmutasin Annelinna pilbasteks ja Amanda kasvatas oma narksi-impeeriumit, siis va...

Nüüd, kui uue numbri ette lõi, on kõik justkui meelest pühitud, aga möödaläinud aastasse mahub ju terve raamatu ilmumise seiklus, koguni mitmes osas.  Inspiratsioonipildid näpatud Pinterestist, täpsed allikad teadmata  Osa 1. Hooandja kogumis- ja teavituskampaania  Ettevalmistavat materjali hakkasin õigupoolest juba detsembris koondama, aga Hooandjas läks kogumine lahti jaanuari algul, nii et kirjandusliku liialduse korras võib aastaringi alguse siia märkida.  Viimatises Reaktoris loeb Mahkra üles mitmeid kasulikke tegevusi ilmunud raamatru reklaamimisel. Saan kiidelda, et mõndagi noist rakendasin rahakogumisel ja raamatu eelreklaamimisel ise ka. (Osad võtted jäid, tõsi küll, rakendamata - näiteks oma feissbuki konto kustutasin ma juba oma viisteist aastat tagasi ja seepärast tegin oma sotsmeedia postitamisi hoopis mujalt ja kaude. Ka pressiteateid raamatu ilmumisest ei ole ma kuhugi laiali saatnud - lihtsalt sellepärast, et selleks vajalik aur kulus juba ära hooan...

Möödunud aastal läks vist nagu meelest, aga ülemöödunul sai ära fikseeritud , et Rujanaudi blogi koorus ükskord detsembri algul. (Kuna aastaringi taguotsanädalatel lappab kalender nagunii omas tempos, siis ma üldse ei hakka siin mingite kuuupäevade tabamisele võhma kulutama.)  Mis siis muud, kui elagu!  [Astub kohmetult lavale, väike kriiksuv robot nööriga järel]   Listen on Suno (Sõnad: Laura; helid: Suno algoritmid.)

See jutuajamine ilmus värskes novembrikuu Reaktoris (nr 170). Siin on huviliste rõõmuks täispikk, vähemtoimetatud versioon kõigi kõrvalepõigete ja lisamõtetega. (Aga Reaktorisse panin jällegi rohkem uusi pilte!)  Sel aastal olen osa oma kirjatöö-auru suunanud kohaliku indie-mängu taustaloo hüvanguks. Nüüd oleme jõudnud juba nii tummiste prototüüpideni, et neid võib otsapidi hakata ilmarahvale näitama. Äsja saime üles Steami lehe mängu eelinfoga  ning jaanuaris on kavas arenev mäng Tartusse Graafikamessile  saata ( sama üritus toimus ka tänavu ). Sel puhul kogusin praeguse tegijate tuumiku mikrofoni ette. Minuga ajasid juttu põhiarendaja Andrus Raudsep ning kunstnikud Amanda Orav ja Anni Hõ. Laura: Räägime siis oma mängust. Mida pealkiri „Headspace Division“ endas peidab? Andrus: Mäng räägib suures plaanis sellest, et sa parandad oma kosmoselaeva, samal ajal hulluks minnes. Või siis sa parandad kosmoselaeva ja parandad ennast – kombo kosmosest ja psühholoogiast. Psühho...