rujanaut

Logistilised vaevused  Öö oli saabunud kerkiva hulluse lainel: etteloetud Lovecraft ja sinna otsa hullumeelsuse lõuatäis, kõrvale soovimatud episoodilised uinakud ja illegaalse viskivaru kahanemine.  Hommik tõi lisaks looduse stiihiatele kaasa veel logistilised vaevused: tahtsin kämpingust kõigi kodinatega ära kultuurimajja tulla ja seekäigus oli vaja päevasteks käimisteks sobiv pisem patrullkott paigutada ära suurema koti sisse, nii et midagi maha ei jää. Tulemus jäi lopergusem, kui oleks tahtnud, ja riideid sai nagu liiga soojalt selga, aga raskusi trotsides õnnestus ikkagi hommikuseks seansiks kohale jõuda.  Varajase saabumise hinnaks oli logistiliste vaevuste jätkumine: küll oli aeg õige ja saal vale, siis jällegi saal õige ja aeg pisut mööda. Igatahes õnnestus lõpuks ometi tabada pisipainajaid. Mulle jäi kõige mõnnamalt meelde see aurosuvila-piraatidega lugu, aga ootamatult sügavale hinge puges ka see juudi põlvest-põlve õuduse dekonstruktsioon.  Ei taibanud kohe teiste eeskuju j

Õõvased õhtutunnid Mul oli plaan (ja otsene isiklik huvi) minna vaatama võistlus-lühijuttude ettelugemist, aga sinna oli veel aega, nii et imbusin salakesi keldrisaali, kus näidati Jaapani imelikfilmi Pinocchio [minginumber]. See lõi tekstuuriga, samuti heliga. Sisust ei saanud muhvigi aru, aga sinnapaika ka ei raatsinud jätta. Nagu kogemata vaatasingi lõpuni ja avastasin, et süžee on täitsa olemas, lihtsalt rõhk on mujal. (Väga mujal.)  Raamatukogus, kus lühijutu-karaoke toimuma hakkas, avanes tõeline raamatukoguhoidja õudusunenägu: küünlad igal pool, küünlad otse raamaturiiulis. Mul võttis hetke aega, enne kui meenus meie oma raamatukogu jõulupidu ja saali kaunistanud LED-küünlad.  Ettelugemisvalikusse jõudnud lugusid oli üksjagu, nii et omapere-nurgas panime lõpupoole väikse burbooniringi käima. (Kahju, et ettelugejatele jooki ei võinud pakkuda, neile paistis see ka kogu selle õuduse peale ära kuluvat. Või noh, äkki võis ka, me ei hakanud kõige selle soolikate ja kummituste vahe

Hommikused rituaalid  Jess, varajasem ärkamine õnnestus! Uneohver oli seda väärt, sest Kuldmelies’ valiku iga film meeldis millegi poolest, mõned koguni väga.  Minu harimata mittefilmifriigi silmale tundus, et paljudes palades annab tooni seitsmekümnendate laadis külahorror, seda nii esteetika kui lugude endi poolest. Ja siis see poolakate (toim. - hoopis slovakkide) Rituaal sinna otsa! Lõunaks oli esiotsa plaanis Djatlovi kuru kohta autorijuttu kuulata, aga rõdusaali juures läks selline tunglemine lahti, et otsustasin kohe heaga suurde saali evakueeruda.  Nõiutud kinnisvara lugu oli parajalt tore ja kerge ja hispaania tempo ei lubanud uimerdustesse laskuda. Pärastlõuna veetsin aga Mart Sandri võlumaailmas. (Rõdusaali lähdane õhkkond oli selline, et pilti teha ei raatsinud. (Küll festivali materjalides leidub kõigest ja kõigist fotograafipilte .) Selle eest õnnestus soetada autogrammiga eksemplar "Kaarnakulda". Ning võlumaailma tervitusjook katkestas selleks korraks mu &quo

Ahto ja Sampo  Maja juures oli parajalt palju sättimist, kokku-lahku pakkimist ja instruktsioonide vastuvõtmist, nii et pisikeste painajate esimesele seansile ikkagi ei jõudnud. (Proovib õnne pühapäeval.) Pass käes, tuli nüüd aega parajaks teha, nõnda seadsin kursi toidulõhnade peale.  Puhvetis püüdsin gravitatsioonivälja Jaani ja siis veel Lemmi ja kuna tuttavaid nägusid olla sel aastal hõredalt, tõotasime jõudumööda kokku hoida ning kinnitasime usku punasel vaibal Väinamöise kandlega (vt. viies raport).  Lemmi paneb Väinamöisega jõujooni paika. Madu läheb pärast oksjonile. Mõned hetked avatseremoonialt:  (Muide, mulle kuidagi väga sobib selle aasta vahegraafika, animatsioonid ja kirjad ja kõik. Miks, ei tea; mingi masinate ülemvõim äkki.)  Ja siis ta tuli. Sampo! Sampo! (Öelda hästi aeglaselt ja teineteise järel.)  Sampo oli värviline nagu Valgus Koordis ja jõrm nagu põhjakonn. Mehed murravad tööd, naised piidlevad kalda peal või laulavad või ahastavad. On metsa, mida kanneldeks rai

Kõhe kohalelend  Kuigi hommik oli alanud suviselt süütu päikesepaistega, mis tõotas muretut retke hoolsate ettevalmistuste ja einepausidega, andis sobivalt õudne ilm märku, kuhu tegelikult teel ollakse.  Haapsalus oli küll taas kohatult päikesepaisteline, aga temaatiliselt kõhe. Et kodus õpitud tänavanimedest ei olnud mälus märkigi, ei hakanud ma retke esimese tähtpunkti - Piksekese kämpingu - asupaika kaardil kontrollima, vaid põrutasin päikese järgi umbkaudu lõuna suunas, läbides teel maalilisi raudteemaastikke.  Oma üllatuseks õnnestuski esimese katsumise peale laagriplats üles leida, ainult paarsada meetrit sai lisaringi.  Siiani olid mind vaevanud mõningad süümevapped, et kevadine nädalavahetus, kuidas siis nii, et mitte maakodus … aga kui oma silmaga öömaja nägin, valgus universumi harmoonia taas oma kohale.  Õige pisut andsid tumedad-jahedad jõud oma kohalolust siiski märku - nimelt muidu nii hoolikalt kokkuseatud varustusepaunast oli täiesti välja jäänud üks tsiviliseerituma

Kirjutas ja pildistas: Laura  Tartu linnaraamatukogus tehti suure jubilei  pärast väikene väljanäitus, kus töötajate loomingulised palangud avalikuks vaatamiseks ülesse säetud olid. Muist loovaid tegemisi nagu laulud ehk tantsud  näidatud liikuvpiltidena ka ilmatusuurte pildikastide seest. See pole mitte saladus olnud, et sessamas raamatukogus rohkeste ulmakirjanduse sõprasid ja kaasalööjaid näikse olevat, üks aga agaram kui teine, nõnda siis ei tule imestada, et seda väljanäitust just siin tuleb jutuks võtta.  (Kirjaviis matkitud meemiväljapanekult "110 aastat tagasi" - seda saab vaadata linnaraamatukogu peamaja trepikojas.)  Virve Eomäe fantastilised jalutuskäigud:  Irina Möldre imelised elajad:  Tiina Tariku tõlked:  Anu Amor-Naritsa krõllid ja kollid:  Kristin Tohvre koomiksid:  Tiina Sule sulisloom:  Jana, Mairi, Laura kirjatööd:  Kõike ei jõudnud kirja panna ja pildile püüda, loodan, et ehk pannakse väljanäituse aineline osa kunagi ka virtuaalselt üles.  Kui kajastuse

Reedel, 14. aprillil toimus Tartus Kirjanduse maja saalis Miikael Jekimovi jutukogu “Celestaali varjud” esitlus. Autorit küsitles Raul Sulbi. Video salvestas Kersti Taurus.  "Õhtute" infot vt. ka ulmeühingu kodulehelt . Toimunud ulmeõhtute salvestusi vaata Reaktori Youtube'i-kanalist .   

Eesti saatkond Kiievis kuulutab uudist: peagi ilmub ukrainakeelne kogumik eesti ulmet. Juttudega astuvad üles Veiko Belials, Indrek Hargla, Siim Veskimees, Heinrich Weinberg, Mann Loper, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Manfred Kalmsten, Joel Jans, Meelis Friedenthal; piltidega Liis Roden. Koostas Raul Sulbi, tõlkisid Sofia Bregman, Kateryna Novak, Irena Peterson ja Evgenia Starodub.  Välja annab kirjastus Vydavnytstvo .   Vaata originaalpostitust siin . * LL: antagu i-de ja õ-de apsakad mulle andeks, nimesid transkribeeris teadmiste puudusel Google. P.S.:  Kalmsten kirjutab pikemalt: https://realmnc2.blogspot.com/2023/04/ehk-merervaiguvalgus-eesti-ulmejuttude.html

Eesti Noortekirjanduse Ühingu kevadintervjuude sari jätkub! Tänane külaline Meelis Kraft (lausa tuntud ulmekirjanik!) pajatab oma raamatutest, inimestest ja tehisintellektist ning sellest, kuidas neid ilukirjanduse sisse panna, perekondliku tööjõu ärakasutamisest, noore lugeja mitte alahindamisest, teisest soost peategelase kirjutamisest, kirjutamisprotsessi eripäradest ja ajakavast ja veel muust. Küsitleb Lille Roomets.  Eelmise aasta kevadintervjuud on kogutud  siia loendisse , selle aasta omad kogutakse siia .  7. mail koguneb ENÜ online-raamatuklubi lugema Meelise uut noorteromaani Tiuhkamäe.  Reaktoris jagub Meelise jutte nii Ivanovi kui Krafti autorinime alla, kuigi kirjanik-kirjastaja Kraft paistab rohkem arvustustesse ja intervjuudesse sattuvat. Näiteks:  https://www.ulmeajakiri.ee/?intervjuu-meelis-kraft-vaartustab-ideid-ja-peab-eesti-ulmerahvast-erakordseks   https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-meelis-kraft-saared   https://www.ulmeajakiri.ee/?valkintervjuu-mee

Eesti Noortekirjanduse Ühingu kevadintervjuude sarja järgmine külaline on Carolin Kuuskmäe. Ta räägib oma noorteraamatust "Ekraani taga", Wattpadi avaldamiskeskkonnast, kogemusest noore kirjutajana, õpingutest neuroteaduste alal ja haigete laste unistuste täitmisest. Küsitleb Lille Roomets.  Eelmise aasta kevadintervjuud on kogutud  siia loendisse , selle aasta omad kogutakse siia .  Veel soovitan  lugeda Reaktori intervjuud Caroliniga ja "Ekraani taga" raamatuarvustust .

Vastab: Ulmeguru Jüri Kallas. 1. Mis loed seal?  Kirill Jakimets ja tema 1996. aastal ilmunud (esik)romaan «Отряд «Омега»» (loe: Otrjad «Omega»).  2. Kes sul lubas?  Ikka ise luban ja juba kolmandat korda. Pole küll tippraamat, aga hoogne ja leidlik ning hästi liigendatud. Viimatinimetatud põhjusel sobib kenasti unelektüüriks.  3. Kas on ikka ulmet sees?  Ulmet on härjalt: kosmos, militaarkraam, alternatiivajalugu ja paralleelmaailmad, mittehumanoidsed võõrtsivilisatsioonid jne. Juba romaani esimese osa pealkiri «Sokkude ja munkade sõda» rokib ja kutsub lugema. Romaan saab alguse kolkaplaneedil, kus moslemitest sokud (jah, soku välimusega ebahumanoidid) sõdivad seal kanda kinnitavate õigeusu munkadega. Planeedile teeb aga dessandi tundmatu kolmas jõud, kelle sõdurid näevad välja kui Vana-Rooma sõjamehed ning need sõdurid on tõelised tuimolendid...  4. Mis sul enda kaitseks öelda on?  Olukorras, kus paljud Vene autorid on end sõja toetamisega ära määrinud, on Jakimetsi lugemin

Vastab: Mant. 1. Mis loed seal?  Loen või õigemini kuulan hetkel Phil Tuckeri triloogia „Euphoria online“ esimest raamatut „Death march“ .  2. Kes sul lubas?  Luba tuli niiviisi, et pidin hiljaaegu võtma ootamatult ette autoreisi Pärnusse ja tagasi. Üldiselt kuulan ma autos muusikat või raadiot, aga seekord olin veidi kirjandusnäljas, sest viimane raamat, mis ma lugesin (tegelikult on hetkel pooleli) „Beware the chicken 2“ ei vastanud mu ootustele, mis olid ülihea esimese osaga päris kõrgele aetud. Seega soovisin lugeda midagi kindlalt head ja pöördusin siis tagasi vana hea ja läbiproovitu juurde. „Euphoria online“ on mu üks viimaste aastate paremaid lugemiselamusi ja seega panin siis sõidu ajaks antud romaani käima. Näitleja, kes seda loeb, teeb samuti väga head tööd ja sõit, kuigi pikk ja peale vähese unega ööd, oli puhas (kirjandus)nauding.  3. Kas on ikka ulmet sees??  Ulmet on seal sees, nii et tapab. Üks ülitark tehisintelligents on maailma üle võtnud ja püüab nii hästi-hal