Rujanaudi reisikiri: HÕFF 2023 (5)

Logistilised vaevused 

Öö oli saabunud kerkiva hulluse lainel: etteloetud Lovecraft ja sinna otsa hullumeelsuse lõuatäis, kõrvale soovimatud episoodilised uinakud ja illegaalse viskivaru kahanemine. 

Hommik tõi lisaks looduse stiihiatele kaasa veel logistilised vaevused: tahtsin kämpingust kõigi kodinatega ära kultuurimajja tulla ja seekäigus oli vaja päevasteks käimisteks sobiv pisem patrullkott paigutada ära suurema koti sisse, nii et midagi maha ei jää. Tulemus jäi lopergusem, kui oleks tahtnud, ja riideid sai nagu liiga soojalt selga, aga raskusi trotsides õnnestus ikkagi hommikuseks seansiks kohale jõuda. 

Varajase saabumise hinnaks oli logistiliste vaevuste jätkumine: küll oli aeg õige ja saal vale, siis jällegi saal õige ja aeg pisut mööda. Igatahes õnnestus lõpuks ometi tabada pisipainajaid. Mulle jäi kõige mõnnamalt meelde see aurosuvila-piraatidega lugu, aga ootamatult sügavale hinge puges ka see juudi põlvest-põlve õuduse dekonstruktsioon. 

Ei taibanud kohe teiste eeskuju järgida ja oleks nii äärepealt maha maganud Viimase vahiposti alguse. Väikse eksirännaku järel jõudsin siiski õigesse saali ja leidsin huvitava vaatenurga. Rõdupiirete vahelt vaadates tekkis tunne, nagu oleks ise ka seal merel!

Pärast jäime samas saalis vaatama teist laksu hispaania kodukaunistamis-horrorot ehk Neetud kohvilauda. (Noortele vanematele ei soovita!)

Ootamatult selgus, et kell ongi juba palju ja kohe kohe hakkab festivali lõpetamine. Alles ta ju algas!

"Viimane vahitorn" saab pärjatud Navigaator Pirxi aupaistega!

P.S. Päev hiljem, pärast meeleolukat Haapsalust Tallinnasse hääletamist, öist bentsuka-kohvi ja sugulastega põkkumist ning hommikuidülli ja ringiga Tartusse jõudimist (Qwest!) leidsin oma kirjakastist festivali punase vaiba foto. 

 

Pildistas Aron Urb. Vasakult: Jaan, Lemmi, Väinamöinen, Laura

Vt ka: Reisikirja esimene osa, teine osa, kolmas osa, neljas osa.