rujanaut

(Kogus ja koondas Laura)  Hiljuti lõppenud novembrikuu ühes maid ja rahvaid hullutava romaanikirjutamise-taudiga ei jätnud puutumata ka Rujanaudi ja Tartu ulmekirjutamise töötoa rahuarmastavaid nurgakesi. Nüüd kui oht on möödas, uurisin käeulatusse jäänud kirjutajatelt, kuidas neil see raske aeg õnnestus üle elada. ZARVIK pääses sedakorda peaaegu puhtalt. Tõsi, ta kirjutas juba ennetavalt puhtsüdamliku ülestunnistuse ühe varasema novembri kohta ( loe siit ) ja novembrikuu sees jagas kasulikke tähelepanekuid kirjutamisstiilide teemal ( loe siit ) Enda kaitseks on tal öelda järgmist:  Ma küll see aasta NaNoWriMo ei teinud, küll aga toimetasin oktoobris oma 2020 aasta nanoka musta teksti lõpuks loetavaks ära (paneb veel komad selle aasta sees ära ja siis võiks kirjastusele saata)  ja nüüd võtsin  just 2019 aasta oma uuesti ette et ümber kirjutada. EGE: Mina üritasin luua kirjutamisharjumust ehk siis sobitada omavahel E-R töötamise ja piisavas mahus kirjutamise. Ei õnnes...

Kirjutab: Zarvik  "Mh, no olgu," sõnasin ma vastuseks, üllatades ka iseennast. See oli teine november aastal 2019 ning mu kolleeg kutsus mind just kuuga romaani kirjutama. Juba see idee ise oli absurdne - kirjutada 50 000 sõna kolmekümne päevaga. See tähendas, et iga päev tuli toota vähemalt 1666 sõna. See oli küll ilusasti saatana numbri moodi, kuid ebarealistlik. Hetkel, kui ma selle vastuse andsin, olime me juba kahe päevaga maas. Lisaks polnud mul ka plaani. Ehk siis kirjutama hakata oli üsna absurd. Miks ma siis jaatavalt vastasin ja ülesande vastu võtsin? Sest mind oli mõnda aega kummitanud mõte kodukootud lauamängusüsteemist, mis oleks sama eepiline kui Dungeons & Dragons, kuid põhineks meite enda muhedal mütoloogial. Selleks tuli aga proovida, kas ma suudan üldse meie haldjate, härjapõlvlaste, krattide, nõidade ja muude olevustega korraliku seikluse kirjutada. Tuli välja, et suutsin küll. Ma ütlesin jah küll ainult vaistu pealt, kuid pagan, kirjutada oli äge. Jah ...

Kirjutab: Zarvik Kel näpus viimane Täheaeg leiab sealt minu (Tim Hornet) jutu Kuningatütre Vari, mis sai jutuvõistlusel teise koha. Tore saavutus, kuid selle jutu taga oli ka kuudepikkune nokitsemine. Nüüdseks on sellest tööst juba omajagu möödas, nii et ma kõike enam isegi ei mäleta, kuid proovin sellegipoolest väikest sisekaemust anda. Miks? Sest ma ei taha jätta muljet, et kirjanikud on üligeniaalsed ja mõtlevad kõik paugupealt välja. Kribamine on protsess. Soovitan jutt enne läbi lugeda, kuna see postitus siin rikub kõik maagia ära. Kel raamatut veel pole, siis saadaval Apollo ja Rahva Raamatu poodides. Mugav ja soodne on osta ka otse Fantaasia kirjastusest . Loetud?  Äge. Alustame siis algusest. On 17. September 2022. Ulmekirjutamise päev Tallinna Keskraamatukogus (tunnetuse järgi veel suvi). Olen kohal, sest pole väga oma nägu näidanud ning lisaks saatsin ka mitu tööd ulme ülilühijutu võistlusele, mille tulemused siin avaldatakse. Suuri eeldusi pole, aga noh äkki joppab (jopp...

Kirjutab: Zarvik Ma olen usinamalt ulmet kirjutanud umbes kolm aastat ning tagasi vaadates tundub toodetud lugude hulk üsna müstiline. Neid on Reaktoris ilmunud üle kolmekümne. Tõsi, paljud neist on lühemavõitu, kuid on tulnud ka mõned üsna pikad ja samal ajal on tegemisel olnud ka kaks raamatukäsikirja (mis on endiselt tegemisel). Sellest on ligi kakskümmend aastat möödas kui ma oma esimesed paar üllitist ulmeilmas avaldatud sain (Algernonis), millele järgnes pikem paus kirjutamisest. Kuid see ei tähenda, et mul oleks olnud pausi luguse rääkimisest. Selle kahekümne aasta sisse mahtus seitse, mille jooksul sai improteatrit õpitud, õpetatud ning oldud väga erinevate formaatidega laval nii Eestis kui välismaal. Etendusi (regulaarsed+firmaüritused) oli vahel isegi viis-kuus korda nädalas (kui jätta kõrvale improfestivalid, kus sa võisid olla laval isegi 3-4 korda samal õhtul). See tähendas, et viis-kuus korda nädalas pidid sa rääkima lugu ja mitte lihtsalt selle kohapeal välja mõtlema vai...

Tere, uudishimulik uudistaja! Rujanaut lööb kulpi ja asub uue blogi stardijoonele. Sirgunud Tartu ulmekirjutamise töötoa suitsunurgast, nagu kunagi ammu-ammu suurem veli Reaktor.  Sihiks korjata kokku poolikumad-tooremad mõtted ja uidud, millest päris korralikku Reaktoripostitust välja ei pigista, aga jagada tahaks ikka. Näiteks: me kõik oleme näinud etendust laval, kuid kui paljud teavad tegelikult seda mis toimub tegelikult lava taga? Aga kui paljud teist teavad, mis toimub ulmekirjutamise taga? Meie natuke teame, vähemalt oma mätta otsast.  Ulme kirjutamisest, nägemisest, lugemisest, kogemisest ja muudest tähelepanekutest hakkame siin kirjutama, lihtsalt ja lõbusalt. Postitama hakkame omal viisil ja omas rütmis, eks siis näis, mis edasi saab.    Käivitustoimkond: Laura, Mant, Zarvik