rujanaut

Läinud neljapäeval kippus kultuuraline programm jälle maru tihedaks, sest mul oli kindel nõu kuulama minna, mida mängukirjutajad kõnelevad -  ja ega siis Josh Sawyerit inimkujul ju iga päev ei näe.  Enne esinemist kuulsin kogemata pealt, kuidas Josh palus mälupulka, et üks kirjastiil esitluse arvutise kopeerida. Ma mõtlesin, et nonoh, väljamaa värk ja süsteemide ühildumine, aga selgus, et kirjastiil oli jutu täitsa oluline sisupunkt. Sest jutu läbivaks teemaks oli see, kuidas teave edasi elab, teabe hoidmine, edasikandumine, transformeerumine ...  Kolm esmapilgul sarnast, aga tegelikult eri aegadest kirjarida näitavad üht sellist kolmikhüppega-tänapäeva juhtumit: kunagi varauusajal leiutatud trükikirja stiil (leiutaja nimi läks mul meelest), selle eeskujul loodud arvuti-font (äkki oli Garamond? No ei nakku mul nimed kahe kõrva vahel!) ja kõige all varauusaegse eeskujul kujundatud kirjastiil mängule Pentiment. Selliste kolmikhüpete kõrval on muidugi rohkem näiteid, ku...

Kosmonautika päeva puhul võtab Leho Lahtvee ülevaateks ette mineva-aastaseid kosmosemänge (Fort Solis, Lifeless Moon, Revenge of ILCOIN).  Loe siit:  https://level1.ee/2024/04/ludoloogia-logi-2023-aasta-kosmosemangud/   (Muide, Reaktori selle aasta jaanuari- ja veebruarinubrist Reaktorist saab lugeda sama autori jutuvõistlusel käinud kosmoselugu: osa1 ja osa2 .) P.S.:  LL: mängu Lifeless Moon mängisin mõni aeg tagasi minagi (tegelikult toetasin seda isegi Kickstarteris). Konkreetset kriitikat jagus mul küll üksjagu, aga ilmselt sain hulga kõvema elamuslaksu. (Keda mäng huvitab ja kes eesti aktsendiga inglisekeele peale väga kringlisse ei viska, saab mu läbimängu vaadata siin .)

Kui ma ammu-ammu valmistusin ulmeteemaliseks ettekandeks Mängudeööl (seesama ettekanne, millele vaatab tagasi see tekst-kokkuvõte siin ), siis muu eeltöö seas tutvusin spetsiaalselt mängudega, mille loomisel on sees Eesti-komponent.  Osa asju jõudsin enne ettekannet ka läbi mängida, nende hulgas värvika vikatimehe-simulaatori "Surm ja maksud".     Esimene läbimäng sattus ilmselt üsna klassikaline: püüdsin teha "kõige õigemaid" valikuid, koguda optimaalset nodi, rääkida kõigiga kõigest.     Põnevamaks läheb asi teisel läbimängul. Nimelt jääb esimesel läbimängul soetatud nodi lauasahtlisse alles ja UusMäng+ pakub seega hoopis avaramat arsenali valikute tegemiseks. Teistsuguste valikutega saab omakorda ligi hoopis uutele avastusvõimalustele, mida mina rõõmuga kuritarvitama asun!    Kolmandal läbimängul püüan üles leida peidetud sisu, mis seni veel nägemata. Ja lõpetan ... ootamatult positiivsel noodil.   

Märten Rattasepp kirjutab Vikerkaares rollimängude tulekust kultuuritarbesse - nii laua peal pliiatsi-paberi-kujukeste-täringutega kui arvutiekraanil: https://www.vikerkaar.ee/archives/29797 Juhuslikke lugemisnoppeid: "Esimese „moodsana“ äratuntava sõjamängu, mille eesmärk oli lahingute „tõepärane“ simuleerimine (st tegemist polnud lihtsalt male derivaadiga), lõi 1810. aastate algul Preisi ohvitser parun Georg von Reisswitz. Mängusüsteem kandiski nime „Kriegsspiel“ ja sellest loodi lõpuks mitu edasiarendatud versiooni.[8] Mängus figureerisid omaaegsed sõjaväeüksused, millel olid kõiksugu numbrilised parameetrid tähistamaks näiteks nende eri võimekusi jmt. Lahingute etteaimatavuse vähendamiseks kasutati ka täringuviskeid."   "Kurioosse ajaloolise seigana võiks esitada hüpoteesi, et esimene Eesti LARP oli 1701. aastal Laiusel toimunud lumelahing, kui igavlev Rootsi sõjavägi ehitas lumest kindluse, mida seejärel vallutama hakkas." "[Ultima VII] nõrgimaks osaks o...

Kirjutas: Laura  See tekst sai kokku pandud 2021 septembris, kui käisin Mängudeööl Reaktori nimel kõnelemas ulmekirjandusest, seostest kirjanduse ja mängude vahel ja üleüldse. Tookord sai lühidalt puudutatud ulme määratlemise küsimust, välja lobisetud, kus pesitsevad ulmikud, ning osutatud ulme- ja mängusõprade ühistele rõõmudele. Mõned asjad, mis kohapeal rääkimata jäid, vormistasin igaks juhuks kirjasõnasse ka. Tookord ei läinud kirjatükki vaja, sest loengusaali videokogu läks Level1 saidile üles ühe suure postitusena ja Reaktori tavapäerane lugeja ei ole jällegi sellise ülevaate sihtgrupp. Küll aga tundub nüüd, aasta hiljem see tekst suurepäraselt sobivat uue ulmeurkakese vooderdamiseks. Samuti tundub mulle, et mängurite jaoks kokkupandud selgitus sobib hästi ka muule publikule kohaliku ulmemaailma sissejuhatuseks. Lisan veel, et ma ei ole mingi süva-ulme-ekspert, teadust ei tee ja kulda ei pritsi, kirjeldan asju lihtsa ulmiku vaatepunktist.     Ulme mõiste ja s...