rujanaut

Tegelikult ma lugesin neid kasulikke arutlusi juba juunis ja tahtsin kohe kokkuvõtvalt jagada ka, ja siis see mustand jäi kuhugi kopitama...  Ühesõnaga, kirjanik Patricia C. Wrede, kelle blogi ma poolregulaarselt loen, arutles koos lugejaskonnaga kirjatöö toppamajäämise teemadel ja tema arutluskäik ajas mul kõrvad kikki, sest tabas just neid küsimusi, mille kallal ma ise tookord pusisin.  Üks lugeja kirjeldas oma kirjutamisseisakut kolme aspekti kaudu: 1) oled jännis, sest mitte kuidagi ei taha praegu selle tekstiga tegeleda, 2) oled jännis, sest loos seisab ees suuremat sorti üleminek või ajahüpe, 3) oled jännis sest ei oska järgmist stseeni ära lahendada.  Patricia võttis sellest jaotusest kinni ja viskas omakorda õhku küsimuse, et kuivõrd võib looga tegelemise vastumeelsus tuleneda teisest kahest punktist (ja nende omavahelisest koosmõjust)? Ehk teisisõnu: tekstivastikus ei teki tühja koha pealt ja kirjutades tekib see päris tihti siis, kui sa justkui tead täpselt, kuhu lugu välja p

Olgu kirjutamisel lühijutt (näiteks jutuvõistluseks - praegu on muide väga paras aeg võistlusjutte kirjutada, tähtaeg ootab märtsi lõpus...) või toimetamisel romaan (köhöhm!) või arendusjärgus veel hoopis midagi vahepealset, mõni praktiline tööriist tuleb ikka kasuks.  Janice Hardy jagab oma praktilise kirjutamisnõu blogis viis näpunäidet, kuidas jälgida, kas loos ikka on piisavalt pinevust, ja kuidas stseeni sees pinget juurde kruvida. (Sest kuna stseeni - ja muidugi kogu loo) - ülesehitamisel on vaja korraga palju liikuvaid juppe töös hoida, on väga tavaline, et ühe komponendi arendamisel-parendamisel jääb mõni teine tähelepanu alt välja.)  Võte üks: kirjuta, kuidas asjad halvemaks pööravad. Muidugi ei pea igas stseenis järjest suurem katastroof kaela sadama, küll aga annavad väikesed komistuskivid ja rokaplekid märku pikema vinnaga küsimustest, mis tegelast kummitavad. Sellised väiksed hädapöörded võivad olla näiteks füüsilised, emotsionaalsed või intellektuaalsed (tegelane löö

Lugemislaual on lahti harv aga põhjalik Tuleviku sõjajutud ehk Tulevikusõdade lood ehk Future War Stories. Sealt leiab sissekaevumisi mitmesugustesse (üllatus-üllatus) militaarulme küsimustesse, sealhulgas laevastike, arsenalide ja vägede analüüsid koos raamatu-filmi-sarja näidetega.  Tänane postitus algab sarjas Stargate SG1 tihtinähtud relva, Jaffa sõdalaste kõuesaua lähivaatlusega. Edasi tuleb juttu veel mõnedest kinolina relv-kaigastest.  Loe siit: Future War Stories: The Weapons of Sci-Fi: Jaffa Ma'Tok Staff Weapon :    In one of the longest running and most iconic military science fiction TV shows of all time, one of the primary weapons of the key alien races is...

Kirjutas: Laura  Ennevanasti, ammu-ammu, aastal 2018, juhtusin kirjutustoa suitsunurgas (sest nagu me nüüd juba õppinud oleme, paljud lood algavad just nõnda) tollase peatoimetaja Loidega Reaktori sisu üle diskuteerima. Käisin välja enda arvates suurepärase mõtte, et Reaktor võiks kirjutada veebikoomiksitest, ja sain ruttu teada, et ettepanek "te võiksite sellest kirjutada" võrdub tegelikult pakkumisega "jah, ma kirjutan teile sellest". Mõned aastad hiljem, ise peatoimetaja kohustusi täites, sain muidugi suurepäraselt aru, miks see nii on: peatoimetajal on juba niigi vahetpidamata aktiivselt sada vemmalt sõrmitseda ja lisaks veel hulk teistele nähtamatut (nn porgandikoorimise-masina) tööd, nii et kui keegi tuleb sinu juurde siira heatahtliku soovitusega "aga te võiksite veel SELLEST kirjutada!", siis sa jõllitad korraks sfääride võitlust pealt näinud pilguga silmapiiri, hingad sügavalt sisse ja siis vaatad innukat kaasamõtlejat natuke haletseva "no ka

Pildijagamisplatvormi Imgur kasutaja SeattleSketches andnud kord rujarobot Dall-E-le ülesande genereerida (võlts-)raamatukaasi ulmesopakatele. (Ülesandepüstitus inglise keeles oli: "1970s pulp fiction paperback cover of a squirrel in a spacesuit orbiting earth." ) Tulemuseks oli posu skafandrites oravaid.  Oravad olid vahvad, kasutaja aga arvas, et paneks robotiga võistlema inimese (ehk iseenda). Nii maalis ta guaššide ja akrüülvärvidega ühe opossumi Maa orbiidile. Aga miks opossumi? Sest tundus, et orava kohev saba ei sobi hästi skafandrisse!  Autor andis loa materjali jagada; Imguripostitus ise asub siin:  https://imgur.com/gallery/m905NEw