rujanaut

Ilmunud on Reaktor nr 143!  Noppeid:  - Sita pealt sirgub lootus! Ehk: ülevaade hopepunk haružanrist ja selleteemaline  üleskutse .  - Estconil kõlanud Tormi ettekanne Hõbedase planeedi pääl... ilmub kirjalikult, täiendustega .  - Samuti Estconi järellainetes - laiem publik saab samuti pead murda mälumängu küsimuste kallal.   - Vampiirid on jälle hirmsadkoledadjõledad, vähemalt kinolinal .  - Juttude seast (ja jutuarvustustest) leiab taas/ikka kevadise jutuvõistluse materjali, nüüd juba töödeldud-täiendatud kujul: Altement , Mälk , Reisel ; lisaks muid jutte mitmesuguses vormis.  - Augusti ulmestaar on Lüüli Suuk. Vägesid juhatasid Joel ja Riho, kaanepildi tegi Liis Roden. Veel uudist:  Maarja Kruusmets käivitab Reaktori noortenurga ja kutsub saatma kaastöid!  On see nüüd kokkusattumus või kosmiline ettemääratus, aga samal ajal pakub Mairi Laurik Tartu noortele taas võimalust koguneda raamatukogus ühiskirjutamiseks (ulme pole kohustuslik). Loe lähemalt Linnaraamatukogu lugemissoovit

Hooandjast saabus kiri, et lugejate rõõmuks on valmis saanud Hämmastava Asfaltmehe koomiks, tähendab selle esimene osa. Kampaania juurde käis veel muud meediat ka, muusika ja esitlus ja esinemised ja värgid, aga mina, lihtne lugeja, muud ei tahtnudki kui digikoomiksit. (Sealt pärinevad ka siinsed kuvatõmmised. Loodan, et tohib.)  Tegevus toimub sügaval nõuka-ajal. Seda reedavad nii napp toasisustus (stiilipuhtalt kolepruun!) kui peategelinski Osvaldi moekas mullet ja sangvunts. Valge maika ja hambapastatuubi disain on ka autentsed. Tegevuse korterist õue suundudes küll ajastutruudus pisut mureneb: nõukaaja teed ega majad ei olnud kunagi nii siledad, muru nii roheline, soojak nii prink või torud nii siredad. (Tollel ajal pandi maa sisse ainult jämedat betooni! Ma tean täpselt, me käisime selle otsas turnimas, kui tööd pooleli olid.) Ehitusmasinad näevad ka kahtlaselt kaunid välja ja majade vahele on eksinud veel eriti superkahtlane väljamaa malli masin. Muidugi, võimalik, et nii paista

Kirjutab: Zarvik Ma olen usinamalt ulmet kirjutanud umbes kolm aastat ning tagasi vaadates tundub toodetud lugude hulk üsna müstiline. Neid on Reaktoris ilmunud üle kolmekümne. Tõsi, paljud neist on lühemavõitu, kuid on tulnud ka mõned üsna pikad ja samal ajal on tegemisel olnud ka kaks raamatukäsikirja (mis on endiselt tegemisel). Sellest on ligi kakskümmend aastat möödas kui ma oma esimesed paar üllitist ulmeilmas avaldatud sain (Algernonis), millele järgnes pikem paus kirjutamisest. Kuid see ei tähenda, et mul oleks olnud pausi luguse rääkimisest. Selle kahekümne aasta sisse mahtus seitse, mille jooksul sai improteatrit õpitud, õpetatud ning oldud väga erinevate formaatidega laval nii Eestis kui välismaal. Etendusi (regulaarsed+firmaüritused) oli vahel isegi viis-kuus korda nädalas (kui jätta kõrvale improfestivalid, kus sa võisid olla laval isegi 3-4 korda samal õhtul). See tähendas, et viis-kuus korda nädalas pidid sa rääkima lugu ja mitte lihtsalt selle kohapeal välja mõtlema vai

Juba esmaspäeval, kui nägin kohviku kuulutust , teadsin, et ei saa jätta kasutamata oma geograafilisi privileege ning pühendan laupäeva meeleliste naudingute kuurile.  Seekord kaalusin täiesti tõsiselt, kas ehk kasutada veeteed, sest Sauna alt Saessaarde oleks kanuuga üsna libe liug! Mõned sõlmküsimused jäid siiski ripakile (kuidas ma vahepeal paadi pargin? Kes pärast minu eest ülesvoolu sõuab?), nii et lasin end kodustel lihtsalt möödaminnes küla vahele poetada. Õige koht näitas ennast juba kaugelt kätte: kesa peal kerkis elusuuruses Chappa'ai ja selle mulgust terendas ootuste horisont.  Kuna menüü tundus just paraja pikkusega ja hinnakiri mõistlik (nagu reklaamitud), leidsin, et ei hakka end valikute tegemisega katkestama, vaid proovin järgemööda kõike.    Kohvik alles avas end ja pearoad veel küpsesid, niisiis mekkisin paar raundi araabiapäraseid pirukaid ja tegin asja kokteilileti äärde.  (Siinkohal tuleb ära öelda, et ma pole mingi toidutundja ja veel vähem arvaja ning selle

Tartu linnaraamatukogu peamajas, ilukirjanduse osakonnas võtab lugejaid vastu päevakohane väljapanek: vastsed stalkerivõitjad ja raamatud, mille seest neid leida. Riiuli teise külje peal on üles loetud ka teisele-kolmandale kohale jõudnud autorid. Teabe korjas kokku ja tegi ilusaks Tiina Sulg.    Selle aasta stalkeri-nimekirju, kus kõik punktisaajad üles loetud, saab lähemalt uurida Ulmeühingu lehel .