rujanaut

Täna räägime peatselt ilmuvast muinas-müto-maagilis-seiklus-ulme* romaanist “Sulid ja sulased”. (Ja see siin ei ole arvustus ega niisama kultuuraline jutuajamine, see on puhtakujuline promo ja omade poiste upitamine.) Vastab Zarvik ehk Timo ( TT ), küsib Laura ( LL ). Aitäh Eesti Raamatule eel-piilumis-eksemplari eest! LL: Alustame põhilisest. Sul tuleb romaan. Kuidas see juhtus? TT: Olen elu aeg rohkem või vähem kirjutanud, aga selle vastuse jaoks tuleb minna aastasse 2019. Täpsemini teise novembrisse, kui mind tõmmati pool-juhuslikult NaNoWriMo (romaani kirjutamise kuu) sisse. Ma polnud valmistunud. Mul polnud plaani. Mul oli vaid napp idee luua maailm, mis oleks sama defineeritud kui Dungeons&Dragons, kuid põhineks eesti mütoloogial. Õigupoolest oligi eesmärk pigem katsetada, kas ma suudan sellist meie mütoloogial põhinevat lugu luua ja selle järgi äkki siis teha koduse lauamängu. Lõppu ma igatahes jõudsin ja lauamängu ei teinud. 

Kes veel kassi saba kergitab kui mitte kass ise? Kes maksab kassi vaeva? Kuhu kõndis kass omapead? Erinevad autorid võtsid ülesande kirjutada üks kassiulme jutt ja need jutud on nüüd kaante vahel. Aga nagu ütlevad ulmikud internetis: kui raamatul pole esitlust olnud, kas siis on raamat üldse päriselt ilmunud? Seega, austades rituaali, tuleb Libakassi raamat esitlemisele küünlakuu üheksandal päeval ehk teisel reedel ikka Tartu kirjanduse majas! Kassipiltidega, kõigile! P.S.: Raamat on nüüd ilmunud ja esitletud ja seda sab osta näiteks kirjastuse Lummur veebiletist:  https://lummur.ee/toode/libakass-uheksa-ulmelist-kassilugu/     P.P.S.: Ja esitlusest sai video ka üles! 

10. mail võis kirjandusfestivali ettekäändel Promenaadiviie asutuses jälle kahtlast seltskonda kogunemas näha. Kõneldi, et kirjanik Hargla on uue raamatu valmis saanud ja raamatuid seal tõepoolest oli. Raamatute varjus aga joodi promilliga limonaadi ja heietati hoopis kriminaalseid jutte!  Ulmeühingu rahvas hõivas oma nurga ja vaatas muidukirjandus-inimesi ohutust kaugusest.  Seda, kui tõsiselt peab kirjandusse suhtuma, demonstreeris Mänguasjamuuseumi fiktiivselt mõrvatud delegatsioon. Nemad kinkisid kirjanikule väikese kallurauto, mida saab nöörist järel vedada!