Meil lobisemise eest palka ei maksta... või siiski?

 Kirjutab: Zarvik

See oli mu esimesel raamatuesitlusel, kui kirjastuse esindaja pakkus välja, et ma võks ehk ise ka oma raamatu sisse lugeda. Muidugi ütlesin ma sel hetkel "Jah, miks mitte.", kuid sellegipoolest tuli e-mail Digiread'i poolt üllatusena.

Nii, et ma tõesti pidingi hakkama seda lugema? Nojah. Kindlasti leidub ka paremaid inimesi selle lugemiseks, aga eks ma tee siis proovi.

Stuudio oli pikalt ette planeeritud, nii et leppisime kokku mõned kuupäevad ja ajad kuu lõpus. No ja nüüd on see tehtud.

Kokku kulus lindistamisele umbes 11 tundi. Kui pikk raamat ise tuleb, seda ma öelda ei oska, sest palju aega kulus ka lausete parandamisele. Ei oska ma hinnata ka sisselugemise kvaliteeti - loodan, et väga plörri ei teinud.

Järgnevalt minu, kui algaja, soovitused juhuks, kui peaksite ise kunagi lugema sattuma.

1. Lugemine võtab kaua. Arvad, et oled lastele ette lugedes palju harjutanud? Mõtle uuesti. Üks lugemise sessioon on kaks-kolm tundi järjest. See pole kaks tundi koos snäki ja suitsupausiga. See on kaks tundi järjest lugemist, mille jooksul on sul küll aega mõned lonksud võtta, kuid mitte midagi muud. Selleks ajaks on vaid sina ja tekst. No ja veetass. Ära unusta veetassi. Sul on seda vaja.

2. Lugemine on palav. Sa oled helikindlas kastikeses. Üsna kaua. Seal on soe. Soovitan pigem õhemaid ja mitte liiga kehasse riideid.

3. Suu tuleb enne soojaks teha. Seda teavad ka kõik lauljad ja näitlejad enne lavale minekut.
Kui sa ei tea kuidas häält soojaks teha, siis kõige lihtsam vahend on teha suus keele ringe. Ka erinevad keerulisemad laused aitavad hääldamise täpsust paika saada.

4. Tunne tekstis tegelasi. Juhend ütles, et erinevaid hääli pole vaja teha, kuid lugemise lihtsuse jaoks on parem kui sul on vähemalt peas need hääled olemas - nii saad sa tonaalsuse ja emotsiooni paremini paika. Kui sina tead, mis toimub, siis suurema tõenäosusega teab seda ka kuulaja. Piisab kasvõi sellest eristusest, et üht häält lugedes sa naeratad, teise puhul mossitad.

5. Ära toeta selga. Kunagi orkestris õpetati meid, et pilli mängides ei tohi selga tooliseljatoele toetada, kuna see segab hingamist. Ma ütleks lugemise puhul sama. Juhul kui sa just püsti seistes ei loe. Siis... no siis oleks eriti imelik seljaga kuhugi tooli ära vajuda.

6. Võta rahulikult. Ära mõtle sellele, et stuudio aeg on kallis või et stuudio aeg on limiteeritud. Sinu fookus peab olema vaid tekstil ning selle esitamisel. Kiirustada ei tasu, muidu läheb hingamine sassi ja siis läheb ka lugemise rütm käest, millest tuleb ka rohkem vigu, mida tuleb siis parandada. Parandada muidugi saab, kuid see on helimehele rohkem tööd.

6. Žestid aitavad rütmi ja emotsiooni hoida. Jah, mikker võtab üles kõik helid ruumis, kuid kätega vaikselt vehkimine ei tekita helisid, vähemalt niikaua kuni sa nendega kuhugi vastu ei löö.

7. Kõik on võlsi! See raamat, mida sa loed, on paha (pagan küll, kes mu raamatu kirjutas?) ja rütm on paha ja tonaalsus... ühesõnaga vahepeal tundub, et kõik on võlsi. Äkki on kah, aga töö vajab tegemist. Ainus, mida sa sellises olukorras teha saad, on edasi teha. Eks me kõik ole enda suurimad kriitikud.

Loodan, et need soovitused on abiks. Samuti, et audioraamat peagi valmis saab ning ei soodusta kuulajates valukrampe.

Päikest!