Tagavara-maleva sõnaraamat: kokariisikas

Kokariisikas - rahvapärane nimi mürkrohelise mahlaga sümbiontseenele, mille niidistik rikastab kultuur-kokapõõsa kasvupinnast ja mille viljakeha akumuleerib mõõdukas koguses selle alkaloide. Kompileeritud erinevate sugukondade baasil, kohastatud konteiner-kultiveerimiseks. (Pandagu tähele, et siin pole tegu loomulike liikide loomulike protsesside rakendamise ega ka mitte meie mõistes  kodustamise-aretamisega, vaid igatpidi inseneeritud interaktsiooniga, mille mehhanismid tulenevad fiktiivsest lähtealusest “see töötab”.)
Korjatud viljakehad viilutatakse, kuivatatud laaste kasutatakse väliolukorras ergutina (kontrollitud kasutus).
Nähtav kõrvalmõju - kokariisikat närides värvuvad hambad rohekaks. 

Tuletis Craiyoni pildimasinast

 

Suurepärane!” vastas peameedik Okano ootamatult reipalt - tema “medikamentsed ametihüved” vist juba mõjusid. “Aga praegustes tingimustes võtke arvesse veel võitlejate lisakoormust ja tuulest tingitud soojuskadu. Ma lisaksin energiakulu-normile julgelt kolmkümmend protsenti otsa! Veekulule ka. Lisaks arvestage, et uneaega ette nähtud ei ole.”
“Topelt-riisikas,” pomises laopealik Karilatsi ja pööras vaikses ahastuses pilgu taeva poole. “Sain.”
Tikutal libises samuti murevari üle näo. Ega nad ilmaasjata riisika pealt igal võimalusel kokku hoidnud. Sümbiooskultuurid olid liiga pirtsakad, et neid sõidutingimustes juurde kasvatada, ja kui nüüd hooga varude kallale minna, ei pruugi neil teekonna viimases järgus isegi operaatorite annuseid jätkuda.
Küllap tajus ka ülem ise eesmärkide vastukäivust. “Praegu on esmatähtis vahetust ohust välja jõuda, sellepärast rakendame kõik ressursid,” kordas ta lepitavalt.

(Peatükk 3)  

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.