Tagavara-maleva lood: katkend peatükist "Pehme maandumine"

Peatükkk "Pehme maandumine" paikneb raamatu esimese poole päris lõpus. Siin pean ma katkendeid valima juba õige hoolikalt - nii, et õnnestuks suuremate küsimuste osas põnevust üles kütta, aga vastused siiski enda teada hoida. Saan avaldada niipalju, et selles rännakupunktis peavad meie vabatahtlikud trotsima nii maastikku, ilmastikku, masinatõrkeid kui juhtimisküsimusi.

“On ikka perseauk.” Masinaoperaator Sonora virutas kamaka lahtist pinnast astangust alla. Peotäis lagunes esimesel kokkupõrkel pudiks, mis sügavusse põrgeldes lumetuhka kaasa tõmbas.
Nüüd oli masinaoperaatorite kord valliharjal seiret teha, seekord juba krattide saatel.
Teised hoidusid servast eemale ja võtsid vaikides vastu detaile, mida näitas operaatorite pildiülekanne: kraatrivalli lumevaba väliskülge päevakiirtes kümblemas ja varjude halla valli siseküljel, sööstunurka, kus sujuvast veerest sai äkiline kallak, kraatri seintele kuhjunud kohevat lund, mis varjas silma eest astangute kuju, ning viimaks - püüdmatult mustendavat küngast kraatri pimedas põhjas.
“Aga kui sõidassi pool tsõõri perrä?” operaator Tuikese mundrivaade suurendas ja keeras, kuni jäi pidama kaugel udus, mille seest terendas kraatri laugemaks varisenud külg.
“Aega ei ole,” urises Sonora. “Seal on nagunii juba pehme pask. Siin hakkab ka kõik see sitt kohe-kohe sulama.“
“Tähendab, laskumisest ei me pääse,” kordas ülema sõnu nooruke abioperaator, mispeale teda kohe pugejaks ja turakaks nimetati.
Peagi kogunes valliharjale veel seiresalkasid ja kraatri sisse läkitati ridamisi kratte, nii sidet pikendama kui pinnamoodi kaardistama.
Ülem ja peameedik pidasid jupp aega omavahel nõu, seejärel liitus nendega kroonik. Siis vestles ülem eraldi masinaoperaatoritega, võitlejate pealikutega ja tagalaga.
Lõpuks pöördus ülem jälle ühiskanalis kogu üksuse poole.
“Palun teie tähelepanu. Asjatundjate nõul, olukorra sunnist lähtudes olen teinud niisuguse otsuse. Me jaguneme kahte laagrisse. /…/ Tagalaroomuk jätkab teed kraatri põhja. Kaugsidevarustus, samuti enamik baasiehituse varustust, tuleb sinna kaasa. Seal laagripoolel jätkan juhtimist mina.
Roomukite jätkesid ja mooduleid me siin ümber komplekteerida ei saa, seega peame varustuse käsitsi ümber paigutama. Meil ei ole ka võimalik kõiki süsteeme dubleerida, küll aga nutikalt asendada. Inimjõu jagame samuti pooleks. Lähtume töökohustustest ja otsesest vajadusest. Kus see on võimalik, arvestame mõistlikkuse piires ka isiklikke soove. Detailse tegevuskava räägin läbi iga teoskonnaga eraldi. Kes saab ülesande kätte, hakkab kohe tööle. Tegutseme.”
Järk-järgult aktiveerusid malevlaste salgad ja mõne kilosekundi pärast sibas ja juba terve üksus ühendkaose lainetes masinate ümber. Roomukid haagiti teineteise küljest lahti, sõideti külg-kõrvu ja nende vahel asuti varustust laiali jagama.
“Lüüsid kinni,” pidid pealikud agaramatele kolijatele meelde tuletama. “Mis siis et külm annab järele, liighapnikku me tuppa ei lase.”
Kõige rohkem pusimist nõudis sidemajakas, mille õigel viisil paikanügimiseks võeti appi mõlemad abimeedikute gorillad, mõlemad tagala sipelgad ning isegi siis oli tarvis kergmundrites abilisi, kes peenemad nurgatagused tööd ära teeks.
“Saisa, no sunnik!” nähvas kiivas konteinerile masinaoperaator Tuikene, kelle ülesandeks oli majaka peamoodul uude angaari kinnitada. Suure vastutuse tasuks tohtis ta mõnda aega teisi kamandada ja tegi seda ülima mõnuga. “Kõrillad kaits varbaküüne pikkust hüvakätt,” õpetas Tuikene. “Muidu lätsi tuu jämme julk loperdama, litsu kõik puruss, ajassi massina ka veel urvi.”
“Just nii,” itsitasid abimeedikud vastu ja said kohe sõidelda, et neil nii tähtsa töö juures “muudkui hambakesed irvi” on.
Tasapisi hakkas pakikandjate voog korrapära mustreid ilmutama.
Viimase tööna laoti laskujate kõndurid ja mundrid varusid silmini täis, nõnda et tagalaroomukisse ei peaks jätma ühtegi liigset kaaluühikut.
“Kõik mis loksumist ei kannata, jätke ülemisse laagripaika või kinnitage enda külge,” õpetas laopealik Karilatsi. “Kõndurid tuubime täis, pakitud varud laome perve peale välja. Pärast saame väiksemaid asju krattidega järele saata.”
Laopealik oli lubanud enda hoolde võtta kõik ülemise laagri tagalatööd.
Seal ta siis nüüd vastutab…  

https://pixabay.com/photos/meteor-crater-saturn-asteroid-4733001/

 

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.