Tagavara-maleva töölaud: meeleolumuusika

Pööripäeva puhul (tänasega on Hooandja kullakogumise-aeg täpselt poole peal) peaksin lugejaid kostitama rohkete sõnavaraliste ja maailmaloome maiustega. Aga juhtus nii, et nädalavahetusel käisin hoopis Iidmaal lummutiseks ja pärast seda püüdsin ühe teise jutu tähtajaks valmis saada (ei saanud valmis). Järjekorras järgmised sõnavara-palad tahavad jällegi natuke pikemat lahtikirjutamist ja see võtab rohkem ihu- ja hingejõudu kui mul praegu pakkuda on.

Selle asemel kergitan katet hoopis loominguliste asendustegevuste vaka pealt. Niisiis: kirjutamismuusika! 

Tegelikult olen ma tähele pannud, et siis kui rutiinide paigashoidmine õnnestub ja tähelepanu juhtimine kulgeb kavatsetud (või vähemalt ülekavaldatud) viisil, kirjutan ma kõige tõhusamalt vaikuse foonil. Aga teinekord, kui teksti sisse minek on vaevaline ja mõte ei püsi vaos ja soovitus "prae igavuse sees, kuni aju alla annab ja tööle hakkab" ka ei tööta, toob leevendust laamendavate meelte hõivamine muu sisuga. 

Ja teiselt poolt - kui tööhoog juba niigi sees on, siis vahel aitab sobiv muusika end veelgi kõrgemale ja kaugemale lennutada. Rääkimata sellest, et laululoendite kokkupanek pakub ka võrratut asendustegevust ja samal ajal meel puhkab peas. 

Tagala-maailma kirjatöödel oli kaks suurt etappi, ja raamatul kaks üsna erinevat poolt, mis vajasid erinevat lähenemist. 

Raamatu esimeses pooles oli sisuosa suuresti paigas, see oli tarvis vaid uueks tekstiks ümber kirjutada. Meeleolulisteks märksõnadeks rännak, grupidünaamiline kulgemine ja - seosed vanamaa ja maarahva pärandiga (pärimusmuusika palad pidid seda eesmärki aktiivselt meeles hoidma).

 

Raamatu teises pooles vajas ka sisu läbisõelumist, juppideks lahtivõtmist, uuesti kokkupanemist ja vahele täiesti uues materjali kirjutamist. Siis kui asusin raamatu teise poole kallale, toimus sisus ka tuntav temaatiline nihe, nii et samad lood samas järjekorras enam meeleolu tuunida ei aidanud. Seepärast soputasin esimese laululoendi tühjemaks ja lisasin asemele muud muusikat, mille abil end seoselõksu püüda. 

Seda, kas kumbki laululoend ka tegelikult kirjutada aitas, ei oska ma muidugi hinnata. Ja seda, kas või kuidas need lugemise kõrvale võiksid sobida, ei tea ma ammugi. Aga siin nad on, kui huvitab, head kuulamist!

 

P.S.: 

Liis Rodeni käe all on valmimas "Tagavara-maleva" kaaned. Esikaant hoian veel veidi saladuses, küll aga näitan õrrituseks tükki tagakaanest (mäletate - romaani tegevus algab kuu peal, talvel, öösel).

Suurekuu lumised mäed ja nende kohal taevas Väikekuu. Joonistas Liis Roden.

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.