Tagavara-maleva sõnaraamat: Tähesülem ja asustamisränne

Asustatud planeet Ekurana neljas, mis koos oma kahe kuuga tiirleb ümber kaksiktähtede Ekurana ja Evuse, on vaid üks paljudest inimasustatud taevakehadest täiesti fiktiivses Linnutee piirkonnas, mida kohalike mitteteaduslikus kõnepruugis nimetatakse lühidalt “Tähesülemiks”. 

Piirkonna ulatuse ja paiknemise olen praegu meelega häguseks jätnud, kuid tekstis viitan, et seal kuhjuvad erakordsed olud. Selles “erakordsuse mullis” on paljude tähesüsteemide tingimused sedavõrd elusoodsad (ja maastamis-ettevõtjate silmis kasumlikud), et hoolimata  kaugusest ja teadmatusest läkitasid iidse Päikesesüsteemi inimesed sinna tohutult mahukaid ekspeditsioone. Taoliste megaprojektide raames loodi laevastikud, mille ülesandeks oli sihtsüsteemide planeetidel ja kuudel järkjärgult kasvatada maasarnane elustik ja viimaks ka inimasustus laevadelt uuele maale kolida. 

Sellesama rännu ja asustamislaine käigus tehti ka esimesed kaootilised sammud aegruumi-hüpete tehnoloogiates, mis võimaldaksid  tähtedevahelist ruumi “vahele jättes” sooritada sajanditepikkusi lende nädalate või isegi tundidega.
Rändudeajastu müütilis-pärimuslikku kirjeldust saab lugeda peatükikatkendist “Teeliste õnneks”.
Me ei tea täpselt, kui palju ekspeditsioone muistselt Maalt teele läks ja kui paljud neist täpselt kohale jõudsid, aga loo toimumise ajal on Vastsevalla asukatele teada nii mõnikümmend inimasustusega süsteemi - oleneb, kellelt küsida.
 

https://pixabay.com/photos/stars-sky-milky-way-galaxy-1869447/

Tikuta puhus järgmise pilvekese silme eest ja koondas tähelepanu staabilauale.
Laua pind tuksatas ja täitus pimedusega, mille sisse kuvati neutraalne mudelvaade kodusest tähesülemist ja selle asustatud süsteemidest.
/…/
“… Kuni jõudsin siia.”
“Kuhu siia?” julgesid mitu häält küsida.
“See on üks puudulikult arendatud süsteem tähesülemi perifeerias,” vastas perenaine. “Maamoodi planeetidel ei taha biosfäärid idaneda, ainult gaasihiidude kuud on elu täis … vähemalt niisugust elu.”
/…/
“See ei ole kõigest muistujutt,” lisas nüüd perenaine. “Mõni uurimisjaama taibu ütleb haruolevike kohta “hargnevad homsed”, mõni “kõrvalruumi kajad”, mõni ütleb “eksimisruum”. Aga mõned nimetavad haruolevikke ikka veel Krasnikovi maaks.”
“Ikka veel?” kajas ühine küsimus.
Perenaine naeris vastuseks ja kogu haruline mudel sai tema naerust valgust täis. “Kui me siin juba täherännu-muistujuttu räägime, siis - kas te olete kuulnud, kuidas esimesed ekspeditsioonid tähesülemi süsteemidesse kohale jõudsid? See oli ammu enne suurte asustuslaevade ajastut, siis, kui kõik oli alles ebakindel. Jah, leiutati seadeldised ületama aegruumi kuristikku, aga need töötasid alles ettearvamatult. Sellel ebakindluse ja avastuste ajastul jäi palju ekspeditsioone kadunuks …”
“Aastal üheksakendkolm läksid teele rändurid,” laulis kroonik, kuid lasi perenaisel jätkata.
“… ja kadunud ekspeditsioonide seas oli üks uurimisjaam, pühendatud läbimurdetehnoloogiate katsetamisele. Ülejäänud maailma jaoks jäi see jaam katsel kadunuks, aga …”
“Aga nad ei olnud kadunud?” küsis noorvõitleja Kunda.
“Iseenda jaoks ei olnud nad kunagi kadunud, kuigi nad viibisid hulk aega ruumilises määramatuses, kalkuleerimatus seisundis.”

(Peatükid 29, 31)  

 

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.