rujanaut

Hõffil etteloetud Lovecrafti jutt "Aegade hämarusest" sai avalikuks kuulamiseks veebi üles (toetajatel on võimalus lisaks kuulata lõikumata versiooni):  http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-63-osa-hp-lovecraft-aegade-hamarusest/   Veel mahtus maikuusse kunagine extra-jutt "Apelsinid":  http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-64-osa-m-dymerski-apelsinid/   Toetajad saavad mais veel ühe lisaloo: J. McGinni "Postkast metsas".  Eelmiste kuude kokkuvõtted: detsember 2022 , jaanuar 2023 , veebruar 2023 , märts-aprill 2023 .

See filmiartiklite raamat, mis varakevadel Hooandjas käis , sai nüüd valmis ja tänaõdagu oli Elektriteatris esitlus. Mul oli õhtuses vahetuses töö ja sellepärast hilinesin moekalt, siis kui kultuuraliseks meelelahutuseks näidati Noore Frankensteini filmi.  Kui saalis jälle valgeks läks, selgus, et karta ei olnud tõepoolest vaja, kõik tuttavad näod juba ees. Mis siis muud kui veinilonks käevangu ja raamatule autogrammi norima! 

Eilne 12. mai ulmeõhtu Tartu kirjanduse majas oli eriline: piduliku lõpu sai selle aasta jutuvõistlus. Kuulutasime välja tulemused, jagasime autasud, žürii sai võimaluse lobiseda valikuprotsessi ja vaevuste ja meeldimiste teemal, jõime veini ja õnnitlesime, keda kätte sai. Pärast kõrtsis sai autoritega juba vahetumalt ja vabamalt muljetada. (Minu žürii-mätta vaadet ja lugemisprotsessi vahetut muljetust saab lugeda aprillikuu Reaktorist .)  Hommikul said võitjad ja esikümme ka ametlikult maha hõigatud:  Võitja: Andrei Samoldin - "Vennad nüüd kokku said!"  Teine koht: Tim Hornet (ehk Zarvik) - "Kuningatütre vari"  Kolmas-neljas koht (jagamisel): Jaagup Mahkra ja Joel Jans - "Mobilis in mobili"  Kolmas-neljas koht (jagamisel): Marek Liinev - "0,01%"  Viies koht: Martin Leis - "Ajastutruudus"  Kuues koht: Kristi Reisel - "Gurmee tee"  Seitsmes koht: Karri Tiigisoon - "Kullake"  Kaheksas-kümnes koht (jagamisel): Piret Fre

  Eesti Noortekirjanduse Ühingu kevadintervjuude sarja järgmine külaline on Kadri Pettai. Tema räägib romaanist "Jaanika" ja teise-raamatu-hirmust, tööst raamatukogus, tõlkimisest ja lugemisest.  Küsitleb Lille Roomets.  Eelmise aasta kevadintervjuud on kogutud  siia loendisse , selle aasta omad kogutakse siia . Reaktoris on Kadri aru andnud ulmestaarina , samuti esinenud kogumiku "Eesti Nõid" autorite reas . Vaata ka "Ülestõusjate ja kodukäijate" ning "Eesti nõia" arvustusi:  https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-eesti-noid-ulmeantoloogia   https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-ulestousjate-kojutulek  

10. mail võis kirjandusfestivali ettekäändel Promenaadiviie asutuses jälle kahtlast seltskonda kogunemas näha. Kõneldi, et kirjanik Hargla on uue raamatu valmis saanud ja raamatuid seal tõepoolest oli. Raamatute varjus aga joodi promilliga limonaadi ja heietati hoopis kriminaalseid jutte!  Ulmeühingu rahvas hõivas oma nurga ja vaatas muidukirjandus-inimesi ohutust kaugusest.  Seda, kui tõsiselt peab kirjandusse suhtuma, demonstreeris Mänguasjamuuseumi fiktiivselt mõrvatud delegatsioon. Nemad kinkisid kirjanikule väikese kallurauto, mida saab nöörist järel vedada! 

 Loodusjõudusid ja HÕFFi trotsides sai üles aprilli Reaktor! https://www.ulmeajakiri.ee/?042023  Mõned nopped:  - Mina kirjutasin vahetuid muljeid jutuvõistluse esimese vooru kulgemisest (praegune postitus on kirjastaja palvel väikeste kärbetega, et enne tulemuste ametlikku väljakuulutamist mitte liiga palju ära öelda). -  Raul Sulbi tutvustab peagi ukraina keeles ilmuvat antoloogiat ning kaardistab ära kogu eesti ulme aegade algusest peale ! Siis jätkab aga nukramal toonil ja jätab hüvasti Eric Browniga . - Tallinna keskraamatukogust saabuvad ulmelise noortekirjanduse päeva teated . - Jutte ja arvustusi on rohkesti; mul on pea alles HÕFFi täis, ei jaksa neil kõigil järge pidada. (Lugege ise!) - Ulmestaariks on Berit: https://www.ulmeajakiri.ee/?ulmkonnakroonika-04/23   Vägesid juhatas Joel, kaanepildi joonistas Meelis Krošetskin (maketi seadis kokku Riho). 

Märtsis kuulsime Meelis Krafti juttu "Sosnovski karuputkede päev" ja aprillis Bix Pokupoja juttu "Mamma" (LL: muide, üks mu kõigi aegade lemmikumaid Reaktoris ilmunud lugusid!) : http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-61-osa-m-kraft-sosnovski-karuputkede-paev/   http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-62-osa-b-pokupoeg-mamma/   Toetajatele kõlas Matt Dymerski õudusjutt "Hauatagune".  Aprillikuule pani aga õudse punkti Haapsalu õudusfilmide festivali ajal toimunud Lovecrafti elavettekanne! (Selle salvestus peaks varsti samuti kuulamisplatvormidele jõudma.) Eelmiste kuude kokkuvõtted: detsember 2022 , jaanuar 2023 , veebruar 2023 .

Logistilised vaevused  Öö oli saabunud kerkiva hulluse lainel: etteloetud Lovecraft ja sinna otsa hullumeelsuse lõuatäis, kõrvale soovimatud episoodilised uinakud ja illegaalse viskivaru kahanemine.  Hommik tõi lisaks looduse stiihiatele kaasa veel logistilised vaevused: tahtsin kämpingust kõigi kodinatega ära kultuurimajja tulla ja seekäigus oli vaja päevasteks käimisteks sobiv pisem patrullkott paigutada ära suurema koti sisse, nii et midagi maha ei jää. Tulemus jäi lopergusem, kui oleks tahtnud, ja riideid sai nagu liiga soojalt selga, aga raskusi trotsides õnnestus ikkagi hommikuseks seansiks kohale jõuda.  Varajase saabumise hinnaks oli logistiliste vaevuste jätkumine: küll oli aeg õige ja saal vale, siis jällegi saal õige ja aeg pisut mööda. Igatahes õnnestus lõpuks ometi tabada pisipainajaid. Mulle jäi kõige mõnnamalt meelde see aurosuvila-piraatidega lugu, aga ootamatult sügavale hinge puges ka see juudi põlvest-põlve õuduse dekonstruktsioon.  Ei taibanud kohe teiste eeskuju j

Õõvased õhtutunnid Mul oli plaan (ja otsene isiklik huvi) minna vaatama võistlus-lühijuttude ettelugemist, aga sinna oli veel aega, nii et imbusin salakesi keldrisaali, kus näidati Jaapani imelikfilmi Pinocchio [minginumber]. See lõi tekstuuriga, samuti heliga. Sisust ei saanud muhvigi aru, aga sinnapaika ka ei raatsinud jätta. Nagu kogemata vaatasingi lõpuni ja avastasin, et süžee on täitsa olemas, lihtsalt rõhk on mujal. (Väga mujal.)  Raamatukogus, kus lühijutu-karaoke toimuma hakkas, avanes tõeline raamatukoguhoidja õudusunenägu: küünlad igal pool, küünlad otse raamaturiiulis. Mul võttis hetke aega, enne kui meenus meie oma raamatukogu jõulupidu ja saali kaunistanud LED-küünlad.  Ettelugemisvalikusse jõudnud lugusid oli üksjagu, nii et omapere-nurgas panime lõpupoole väikse burbooniringi käima. (Kahju, et ettelugejatele jooki ei võinud pakkuda, neile paistis see ka kogu selle õuduse peale ära kuluvat. Või noh, äkki võis ka, me ei hakanud kõige selle soolikate ja kummituste vahe

Hommikused rituaalid  Jess, varajasem ärkamine õnnestus! Uneohver oli seda väärt, sest Kuldmelies’ valiku iga film meeldis millegi poolest, mõned koguni väga.  Minu harimata mittefilmifriigi silmale tundus, et paljudes palades annab tooni seitsmekümnendate laadis külahorror, seda nii esteetika kui lugude endi poolest. Ja siis see poolakate (toim. - hoopis slovakkide) Rituaal sinna otsa! Lõunaks oli esiotsa plaanis Djatlovi kuru kohta autorijuttu kuulata, aga rõdusaali juures läks selline tunglemine lahti, et otsustasin kohe heaga suurde saali evakueeruda.  Nõiutud kinnisvara lugu oli parajalt tore ja kerge ja hispaania tempo ei lubanud uimerdustesse laskuda. Pärastlõuna veetsin aga Mart Sandri võlumaailmas. (Rõdusaali lähdane õhkkond oli selline, et pilti teha ei raatsinud. (Küll festivali materjalides leidub kõigest ja kõigist fotograafipilte .) Selle eest õnnestus soetada autogrammiga eksemplar "Kaarnakulda". Ning võlumaailma tervitusjook katkestas selleks korraks mu &quo

Ahto ja Sampo  Maja juures oli parajalt palju sättimist, kokku-lahku pakkimist ja instruktsioonide vastuvõtmist, nii et pisikeste painajate esimesele seansile ikkagi ei jõudnud. (Proovib õnne pühapäeval.) Pass käes, tuli nüüd aega parajaks teha, nõnda seadsin kursi toidulõhnade peale.  Puhvetis püüdsin gravitatsioonivälja Jaani ja siis veel Lemmi ja kuna tuttavaid nägusid olla sel aastal hõredalt, tõotasime jõudumööda kokku hoida ning kinnitasime usku punasel vaibal Väinamöise kandlega (vt. viies raport).  Lemmi paneb Väinamöisega jõujooni paika. Madu läheb pärast oksjonile. Mõned hetked avatseremoonialt:  (Muide, mulle kuidagi väga sobib selle aasta vahegraafika, animatsioonid ja kirjad ja kõik. Miks, ei tea; mingi masinate ülemvõim äkki.)  Ja siis ta tuli. Sampo! Sampo! (Öelda hästi aeglaselt ja teineteise järel.)  Sampo oli värviline nagu Valgus Koordis ja jõrm nagu põhjakonn. Mehed murravad tööd, naised piidlevad kalda peal või laulavad või ahastavad. On metsa, mida kanneldeks rai

Kõhe kohalelend  Kuigi hommik oli alanud suviselt süütu päikesepaistega, mis tõotas muretut retke hoolsate ettevalmistuste ja einepausidega, andis sobivalt õudne ilm märku, kuhu tegelikult teel ollakse.  Haapsalus oli küll taas kohatult päikesepaisteline, aga temaatiliselt kõhe. Et kodus õpitud tänavanimedest ei olnud mälus märkigi, ei hakanud ma retke esimese tähtpunkti - Piksekese kämpingu - asupaika kaardil kontrollima, vaid põrutasin päikese järgi umbkaudu lõuna suunas, läbides teel maalilisi raudteemaastikke.  Oma üllatuseks õnnestuski esimese katsumise peale laagriplats üles leida, ainult paarsada meetrit sai lisaringi.  Siiani olid mind vaevanud mõningad süümevapped, et kevadine nädalavahetus, kuidas siis nii, et mitte maakodus … aga kui oma silmaga öömaja nägin, valgus universumi harmoonia taas oma kohale.  Õige pisut andsid tumedad-jahedad jõud oma kohalolust siiski märku - nimelt muidu nii hoolikalt kokkuseatud varustusepaunast oli täiesti välja jäänud üks tsiviliseerituma