rujanaut

Valmis vermiti 2023 aasta esimene Reaktor! https://www.ulmeajakiri.ee/?012023 Mõned nopped: - Staažikas reaktorist (ja järgmise numbri peatoimetaja!) Joel Jans annab aru: https://www.ulmeajakiri.ee/?intervjuu-joel-jans-ulmes-peab-ulmeline-element-mangima-alati-koige-tahtsamat-rolli Samal ajal arvustab Leila tema värsket romaani Ajudraiver: https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-joel-jans-ajudraiver . - Uutest raamatutest saavad arvustatud veel Täheraua saaga ja Kronošütist: https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-taheraua-saagast , https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-tamur-kusnets-kronosutist%E2%80%9D .  - Eelmise numbri juttude kohta avaldavad arvamust Maarja Kruusmets ja Tõnis Hallaste: https://www.ulmeajakiri.ee/?meeldib-ei-meeldi-meeldib-01/23 , https://www.ulmeajakiri.ee/?reaktori-juttudest-01/23 . - Jutte kirjutavadjällegi Hornet , Krist ja Räpp , Lisaks jõuab lõpuks veebivalgele Osvald Soobli kärbimaailma järjejutt Üle ilmapiiri. Tõlkejutt on seekord lausa üle saja aasta

  Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kuusteist: Sõbrustan lendavate põiekestega ja hoidun laksuvatest lõugadest. Samuti teen esimese sammu mõistusega elajate leidmisel ja leian Suure Energiajunni. (Siinkohal saavad ülevaate kirjutamise ajal salvestatud mängujupid otsa.)   Osa seitseteist: Esimene uuel aastal üles võetud osa! Teen ringkäigu varem külastatud kambrites ja püüan meelde tuletada, mis mu eesmärgid olid. Kuigi mul on palju targemat teha, üritan ma hoopiski hõljuvaid hõbedasi spoore soovitud suunas ajada. (See ei õnnestu.)   Osa kaheksateist: Olen unustanud kõik kasulikud teadusmärkmed ja kuulan selle asemel, mida mängutegelased-teadlased kohaliku elustiku kohta spekuleerivad. Jõuan Eriti Piraka Kristallika

Aasta algusotsaks oli tumedas stuudios välja kuulutatud talvepuhkus ja nõnda oli paras üllatus, kui uued osad ikkagi meediavoogudesse vupsasid.  Selgus, et mõned kunagised ekstra-osad avanesid nüüd kogu publikule. Jätku soolikaid ja kondipuru! Kuula siin:  http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-58-osa-claverhouse-emails-lumi/   http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-59-osa-k-mallory-hr-everetti-erilised-jouluehted/    

Lugemislaual on lahti harv aga põhjalik Tuleviku sõjajutud ehk Tulevikusõdade lood ehk Future War Stories. Sealt leiab sissekaevumisi mitmesugustesse (üllatus-üllatus) militaarulme küsimustesse, sealhulgas laevastike, arsenalide ja vägede analüüsid koos raamatu-filmi-sarja näidetega.  Tänane postitus algab sarjas Stargate SG1 tihtinähtud relva, Jaffa sõdalaste kõuesaua lähivaatlusega. Edasi tuleb juttu veel mõnedest kinolina relv-kaigastest.  Loe siit: Future War Stories: The Weapons of Sci-Fi: Jaffa Ma'Tok Staff Weapon :    In one of the longest running and most iconic military science fiction TV shows of all time, one of the primary weapons of the key alien races is...

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kolmteist: Teen Eriti Suure Elurikkusega kambris ebamääraseid liigutusi protsesside kontrollimiseks. (Eriti Suur Elurikkus on siis see, mis näeb välja nagu hiiglaslikud konnavarbad.) Pika punnitamise peale leian üles vahendid pinnase häkkimiseks. Osa neliteist: Pistan rinda "suurte kaablite" kambriga, kus kaootiliselt hõljuvate eoste jahil õnnestub mul kogemata "suured kaablid" ka ära maandada. Jää hakkab liikuma, elu leiab väljapääsu, masspaljunemine!   Osa viisteist: Läbimurre Pirakate Magmalutsutajate kambris! Nuputasin välja (s.t. lugesin internetist), kuidas saab taaskäivitada korilastest lendpõiekeste pesaõõnt, kui pererahvas on millegipärast otsa saanud. T

Kirjutas: Laura  Ennevanasti, ammu-ammu, aastal 2018, juhtusin kirjutustoa suitsunurgas (sest nagu me nüüd juba õppinud oleme, paljud lood algavad just nõnda) tollase peatoimetaja Loidega Reaktori sisu üle diskuteerima. Käisin välja enda arvates suurepärase mõtte, et Reaktor võiks kirjutada veebikoomiksitest, ja sain ruttu teada, et ettepanek "te võiksite sellest kirjutada" võrdub tegelikult pakkumisega "jah, ma kirjutan teile sellest". Mõned aastad hiljem, ise peatoimetaja kohustusi täites, sain muidugi suurepäraselt aru, miks see nii on: peatoimetajal on juba niigi vahetpidamata aktiivselt sada vemmalt sõrmitseda ja lisaks veel hulk teistele nähtamatut (nn porgandikoorimise-masina) tööd, nii et kui keegi tuleb sinu juurde siira heatahtliku soovitusega "aga te võiksite veel SELLEST kirjutada!", siis sa jõllitad korraks sfääride võitlust pealt näinud pilguga silmapiiri, hingad sügavalt sisse ja siis vaatad innukat kaasamõtlejat natuke haletseva "no ka

Kirjutab: Zarvik Aasta 2020. Ma proovin üle 15 aasta kirjutada ja mitte lihtsalt lühijuttu vaid erootilist ulmet. Selgub, et kuigi ma tean enam vähem, mis asi on ulme, pole mu erootika teadmised piisavalt pädevad (või siis pean ma teisi asju erootiliseks. Igaühele oma). Valmis ta igatahes sai ja mõnele isegi meeldis natukene pehmem lähenemine. Kuid üldine arvamus oli, et see võinuks ka tavanumbris olla. Ufoporno mitte erootiline ulme Panin selle teadmise edaspidiseks kõrva taha ning eelmisel aastal, kui ma olin võtnud eesmärgiks iga kuu Reaktorisse kirjutada, hakkasin ma juba märtsis higistama. "Miks küll?" võiks mõned küsida. "Ma lugesin su 2022 Erektori juttu . Seal polnud midagi higistamise väärilist." Njaa, kulla lugeja, sul on täiesti õigus, kuid las ma räägin sulle natukene oma kirjutamise protsessist lähemalt. Suures plaanis võib mu kribamise protsessi jagada lühikeseks või pikaks (lühijutu puhul vähemalt - pikematel tekstidel on natuke teistmoodi). Lühike -

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kümme: Õpin sügavuti tundma plahvatavate pallikeste õrna hingeelu ja saan teada, mis juhtub, kui marsi-mandavoska ühe ära sööb. Osa üksteist: Jätan külmatõrje ülesande ripakile ja külastan hoopis varasemalt läbi käidud koopaid. Jõude botaniseerimise käigus komistan kogemata ka ülesande lahenduse otsa.   Osa kaksteist: Söandan eduelamuse hetkel välja öelda, et loodus on raskuste võitmises minu poolel. Loodus veeretab selle peale mulle ette piraka süstesteemse probleemi. Salvestatud seiklus jätkub järgmine kord! Eelmist kokkuvõtet vaata siit:  https://rujanaut.blogspot.com/2022/12/laura-mangib-waking-mars-3.html   Reaktoris ilmunud ülevaadet loe siit:  https://www.ulmeajakiri.ee

2022 viimane Reaktor paiskus küberruumi! https://www.ulmeajakiri.ee/?122022   Mõned nopped: - Mitme nurga alt tehakse juttu masinõppe abil pildiloomest: Joel kirjutab oma kogemusest Midjourney tööriistakastiga , Jaanus Makko arutleb põhjalikumalt uue loomevahendi tulekuvalude ja ühiskondlike kaasuvate küsimuste teemal.  - Ametlikult saab maha hõigatud uue aasta jutuvõistlus !  (Laura: *khm khm* mõned meist on žüriis, *khm khm*) - Jürka usutleb Mart Sandrit . - Riho kirjutab Del Toro lugudepuntra vaatamismuljetest , Elar arvustab Täherauda , Jürka uut Zelazny-tõlget . - Jutte kirjutavad Hornet ( jutu saamislugu saab muide siin meie hoovi peal lugeda), Kruusmets , Krist ,  Räpp , Laurik (kõik raamatukogudeaasta jutud leiab ühise teemaviite alt), Vahar (Reaktori-debüüt!). Tõlkejuttudega kostitab T umedate Tundide jutuhääling .  Vägesid juhatas Mant, kaane unistasid Midjourney tiivul valmis Riho ja Joel.    (Laura: Üle hulga aja asun uut numbrit õhina ja põnevusega lugema, sest üle

  Kirjutas: Zarvik Uus kuu, uus jutt Reaktoris ja ka uus jutu saamislugu - juhul kui kedagi protsess huvitab. Seekord võtame ette jutu Veripunane kingitus. Loe jutt reaktorist ära, enne kui seda teksti siin edasi piilud.  https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-veripunane-kingitus   *** "Mul on nii palju tegelasi, kellest võiks raamatu kirjutada." "Ma arvan, et sa peaksid kirjutama surmast." Kuu aega hiljem: "Sa igavene põrsas. Selle nimi on Mort!" Kuulu järgi oli kunagi umbes taoline vestlus Neil Gaimani ja Terry Pratcheti vahel. Miks ma sellest alustan? Sest detsembrikuu jutu algus oli umbes sama. Kurtsin aga Mant'ile, et pea tühi ja mõtted otsas, lisaks ka juba aasta järjest Reaktorisse kirjutanud. Anna nõu mida teha. "Kirjuta üks pühadelugu detsembri Reaktorisse," vastas Mant kui muuseas. Läks vast nii nädalake, kui esimene mustand sai valmis ja ma teda igaveseks põrssaks nimetasin. Nüüd aga jutu sisu juurde. Mind on eluaeg paelunud teistsugused

Kirjutab: Zarvik Suure tõenäosusega teavad inimesed siin mind pigem kirjaniku kui näitlejana. Kuid enne seda, kui ma hakkasin lühijutte varrukast välja väänama, tegelesin ma usinasti improteatriga. Seitse usinat aastat esinemisi, koolitusi ja proove ning kogu see kogemus on ilmselgelt mõjutanud ka minu kirjutamist. Tõestus on tegelikult ka ajalooliselt nähtav. Esimesed lühijutud nime Tim Hornet alt ilmusid 2004 ja 2005 aastatel Algernonis ning polnud suurem asi lood. Muidugi olen ma möödunud viieteist aasta jooksul (Tim Hornet tuli tagasi kirjandusse 2020) jooksul lugenud ja (väidetavalt) ka inimesena kasvanud ja arenenud, kuid kõige suurem positiivne mõjutus tuli kindlasti improteatrist.  Sellest vabadusest, et sa ei pea alati teadma kuhu sa lähed. Julgusest katsetada ja proovida. Soovist otsida, näha ja kasutada mustreid.  Kui aus olla polnud ka minu enda teekond improteatris mitte lihtne. Esimesed aastad tegelesin ma alati enne lavale minekut paduhirmuga. Proovis pulli teha oli üks

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa seitse: Saladusliku signaali jälgi ajades satume eriti piraka Päikesesüsteemi mudeli otsa. Pärast pikka pusimist leian üles ka eelmistes osades otsitud fossiili. Osa kaheksa: Topin taskud raipeid täis, et saaks ühes suures moodustises elurikkust edendada. Töö käigus avalduvad uued teadmised suurema süsteemi kohta.   Osa üheksa: Külastan fossiilsete kambrite süsteemi, kus mul kunagi ammu, esmimese läbimängu ajal õnnestus ökokatasrtoof tekitada. Salvestatud seiklus jätkub järgmine kord! Eelmist kokkuvõtet vaata siit:  https://rujanaut.blogspot.com/2022/12/laura-mangib-waking-mars-2.html Reaktoris ilmunud ülevaadet loe siit:  https://www.ulmeajakiri.ee/?manguulevaade-waking-mar