rujanaut

Teen vahekokkuvõtte hooandmise ja kirjastamise seisust mai lõpus. Tagavara-maleva käsikiri on jõudnud trükikotta ja toetajatele on teele läinud teine kiri. Kiri sisaldas linki e-raamatu allalaadimiseks, teavet tulevate raamatuesitluste kohta ja linki küsitlusele, kus toetajad saavad märkida kingisoove ja eelistusi kättetoimetamise osas. Hea toetaja! Juhul, kui 16. mail saadetud kiri ei ole sinuni jõudnud, siis ava küsimustik siitsamast . Samuti saad endast märku anda kasvõi sellesama blogi kaudu. Esimene esitlusüritus Tartu linnaraamatukogus sai maha peetud sel esmaspäeval. Rääkisin raamatu kirjutamisest ja Hooandja projekti kokkupanekust, lugesin ette raamatukatkeid ja vastasin küsimustele. Kohalikele toetajatele jagasin osalt ka kingitused kätte, trükiraamatute saabudes teen raamatukogusse jätkuvisiidi. Aga lähemas tulevikus tekib kontaktivõimalusi veel : - Järgmine esitlus toimub samuti raamatukogus, seekord Tallinnas, 11. juunil .  - 14. Juunil külastan Tartus kirjanduse maj...

Kevadised ulmeõhtud on tihedate asjatoimetuste tuules küll kontrollimatult mööda vihisenud, aga et nad kõik on kavalasti videosse püütud, saab vähemalt tagantjärele raporteerida, et...    Reedel, 11 aprillil esitleti Tartu kirjanduse majas Shirley Jacksoni romaani “Kummituslik Hilli maja”. Tõlkija Liis Palloniga vestles Raul Sulbi. Tõlkeromaani saab osta näiteks kirjastuse Fantaasia kodulehe kaudu.  Reedel, 21. märtsil külastas Tallinna Südalinna raamatukogu kirjanik Helga-Johanna Kuusler. Temaga vestlesi Lüüli Suuk. Kuusleri raamatu "Jumalate arhiiv" leiab samuti kirjastuse Fantaasia kodulehelt . Ja lõpuks -  Reedel, 9. mail kell toimus Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse lõpetamine ja auhindade kätteandmine. Üritus kuulus ka kirjandusfestivali Prima Vista programmi. Jutuvõistluse tulemusi saab lugeda kirjastuse Fantaasia kodulehelt . (Juba on töös ka esikümne juttude kogumik.)   Tartu "Õhtute" infot vt. ...

Enne, kui ilm liiga heaks pöörab, on viimane aeg Tumedate tundide kevadjutud lõpuni kuulata.  Märts - Lüüli Suuk & Manfred Kalmsten, "Seitse saavad äratatud" .  Aprill - Edith Wharton, "Pühakutepäeva eel" .   Toetajaid kostitati Micah Edwardsi õudusjutuga "Ta ootab peegelduses". Kevadiseks lisamaiuseks kõigile on HÕFFil etteloetud noorete jutuvõistluse palad !   Eelnevad kokkuvõtted: detsember 2022 , jaanuar 2023 , veebruar 2023 , märts-aprill 2023 , mai 2023 , juuni-juuli 2023 , september 2023 , oktoober 2023 , november-detsember 2023 , jaanuar 2024 , varakevad 2024 , mai 2024 , suvi 2024 , sügis 2024 , aastalõpp 2024 , aasta algus 2025 .

Tuleb välja, et mitte ainult märts ei ole vahepeal otsa saanud, vaid ka aprill. (LL: ausõna, minu sisimas ei kulge aasta pooltki nii kähku kui seal väljas. Mingu kuhugi ja istuge see endale ... nomisiganes.) Ja et vahepeal on VEEL üks Reaktor ilmuda jõudnud, number 163 nimelt.  Niisiis, noppeid.  - Suur intervjuu Joel Jansiga . (LL: Mannu on  mind ka küsitlejate sekka arvanud, aga tõe huvides kinnitan, et ma ei jõudnud silpigi kirja, enne kui kalender eest ära kappas.) - Arvustamisel käisid Sulid ja sulased koos Dracula külalisega ; Sulbi aga arvustab arvustamist üleüldiselt . - Kalmsten on ette võtnud mängu AtomRPG. (LL: mis tuletab meelde, et mul istub see ilmumisest saadik ootel, ei mäletagi, mitu aastat juba...) - Jutukirjutajate aur on seekord õnneks jutuvõistlusele ümber suunatud (LL: õnneks, sest kui paha aimamata noid ka lugema hakkaks, jõuaks vist juuli allatuult ligi hiilida) . Küll aga analüüsib Maarja Kruusmets eelmise kuu juttusid tavalisest põhjali...

25. aprillil kogunes kirjanikke parvekaupa Eesti Rahva Muuseumisse, sest seal pidi suur raamatulaat toimuma . Mina kogunesin ka avamise aegu sinna, eesmärgiks kultuuraliselt jalga sirutada ja omadele moraalset seljatagust pakkuda. Pilti klõpsisin ka teha, kui aga kodus kaamerasilma saaki üle sorisin, pidin hüüdma, nagu üks kirikuskäija eit, et latse-kurmuse kodus piibli tagurpidi pööranu! Ehk siis, seal, kus mina omast arust hoolega pildistasin, oli annaalidesse hoopis katlase väärtusega videomaterjal siginenud. Sellepärast siis tuleb siia selline lühiklipp .  Aga pildile sai ka tuttavaid nägusid püütud.  Jäädvustas ja kiibitses: Laura

Ööl vastu aprilli ilmus, ilma naljata, Reaktor nr 162! (Jah, juba mitu päeva tagasi. Tähtaegade tõusulaine ja lastehoiu-taudid trööpasid teavitusjaksu ära.)  Noppeid:  - Kirjanikuintervjuus annab aru Krafinna .  - Lüüli tutvustab sürrealist Leonora Carringtoni .  - Arvustamisele-vaatlemisele on võetud Elekter meie vahel , raamatusarjad Paranoid Mage ja Downtown Druid , mäng Darkest Dungeon 2 , muusikavideod Poola kollektiivilt Czart ...  - Jürka arutleb kriitikakirjutamise teemal . Vägesid juhatas Kalmsten, kaanepildi tegi ka!

 Kirjutab: Zarvik See oli mu esimesel raamatuesitlusel, kui kirjastuse esindaja pakkus välja, et ma võks ehk ise ka oma raamatu sisse lugeda. Muidugi ütlesin ma sel hetkel "Jah, miks mitte.", kuid sellegipoolest tuli e-mail Digiread'i poolt üllatusena. Nii, et ma tõesti pidingi hakkama seda lugema? Nojah. Kindlasti leidub ka paremaid inimesi selle lugemiseks, aga eks ma tee siis proovi. Stuudio oli pikalt ette planeeritud, nii et leppisime kokku mõned kuupäevad ja ajad kuu lõpus. No ja nüüd on see tehtud. Kokku kulus lindistamisele umbes 11 tundi. Kui pikk raamat ise tuleb, seda ma öelda ei oska, sest palju aega kulus ka lausete parandamisele. Ei oska ma hinnata ka sisselugemise kvaliteeti - loodan, et väga plörri ei teinud. Järgnevalt minu, kui algaja, soovitused juhuks, kui peaksite ise kunagi lugema sattuma. 1. Lugemine võtab kaua. Arvad, et oled lastele ette lugedes palju harjutanud? Mõtle uuesti. Üks lugemise sessioon on kaks-kolm tundi järjest. See pole kaks tundi k...

14. märtsil esitlesime Tartu kirjanduse majas Timo Talviku esikromaani “Sulid ja sulased”. Autoriga vestles Laura Loolaid. Ehk teisisõnu, saali ees oli kaks kolmandkku Rujanaudi koosseisust :D Rääkisime kirjutamisprotsessist, autori osalemisest kirjastamise juures, võluesemetest ja mängusüsteemidest, mitte-alternatiivajaloost ja apsakatest, lugejateni jõudmisest ja sellest, kui kole kuu on november.    Aga veel paar nädalat varem jõudis Zarvik Tallinnas aru andmas käia (ja mina, Laura, kas olen sündmuste keerises unustanud seda videot jagada, meeltesegaduses tolle postituse üle kirjutanud või siis varitsenud võimalust mõlema ulmeõhtu salvestused korraga rahva ette paisata). Niisiis, eelmine kolmas-reede ehk 21. veebruar Tallinna keskraamatukogus, usutlemas Lüüli Suuk.   Sulaste-raamatu kõige esimest Tallinna esitlust vaata siit , pikemat kirjalikku vestlust loe siit.   "Sulid ja sulased" on müügil näiteks Eesti raamatu veebipoes . Tartu "Õhtute" infot vt. ulm...

Täna keskööl, kui kakk huikab oma viisteist korda, lõpeb Hooandja kogumisring Tagavara-maleva kirjastamiskulude tasumiseks. Võidukat lõppu tähistan järjekordse videotervitusega Sauna loomevõpsikust.  Nüüd jätkub töö juba vaiksematel tuuridel. (Pealegi, ka teised kirjatööd vajavad tähelepanu.) Kui aga otsid kampaania ajal postitatud lisapalasid, siis leiad kõik siit #hooandja märksõna alt .

Teie ees on "Tagavara-maleva" viimane pikem tekstikatkend. Peatükkk "Välisalk" laseb meil õige pisut piiluda raamatu teise poole tegemisete vahele. Selge on see, et kuhugi jälle minnakse. Aga kes täpselt läheb, kuhu läheb ja miks läheb? Selle teada saamiseks on vaja raamatu ilmumine ära oodata! Selles, et asendamatu tagalaspetsialistina läheb retkele Tikuta üksi, ei olnud algusest peale mingit kahtlust. “Küll kroonik sul arvet pidada aitab,” pomises laopealik ja tõmbus arutelust kohe eemale. Tikuta kujutles vaimusilmas, kuidas laopealik, kelle jaoks juba kõrvalroomuki väisamine tähendas hirmsat ähmiolukorda, püüab tundmatul laeval võõra meeskonnaga lävida, ega suutnud naeru tagasi hoida. Ta ise aga … Alles nüüd, kui uus tundmatus ees ootas, tajus ta, kuiväga olmetakerdused olid temas toitnud igatsust päris vastutuse ja tõeliste ohtude järele. Ja päris-päris ülesannete, niisuguste, mille täitmiseks ta end suurmissioonile üldse kirja pani! Murda teispoole mugavushori...

Vaikelu on minu koduvillane nimetus asjade ja ainete ajas tarduma sundimise tehnoloogiate kohta (jajah, ingliskeele lugeja tabab ilmselt kohe ära seose sõnaga “stasis”). Alles hiljem lisasin vaikelu-vidinate kõnelusfooni väljendi “entroopianihe” - see oleks siis üldisem protsess, mille käivitamisega vaikelu või “ajatardumus” saavutatakse. Tegu on kõige puhtakujulisema handwavium iga, millele nime andes püüan siiski sütitada kujutlusi sellest, mis printsiipidel võiksid need protsessid töötada, mida oleks vaja teada ja mõista selleks, et vidinad tööle saada ja nõnda edasi. Seda eraldi kuskil välja kirjutatud ei ole, aga omas peas on mul selgeks mõeldud, et terve kogum fiktiivseid tehnoloogiaud - nagu vaikelu, aegruumi-hüpped ja kohalik külgetõmbekontroll tulenevad kõik samast murrangust tegelikkuse mõistmisel (siia juurde käib ka eeldus et see mõistmismurrang on meie tänapäeva arusaamise tasemest mitu järku kaugemal kui näiteks mikroobiteooria on miasmide-õpetusest). https://pixabay.com...

 Kirjutab: Zarvik  Eelmisel kuul toimus Tartus järjekordne Fuusia mäng, millest tuli ka ilustatud kokkuvõte Reaktorisse . Taaskord oli kirjutamine suur koostöö: mina kütsin ning teised mängukaaslased täiustasid ja parandasid. Mängule endale eelnes aga posu kõnesid, seda nii mängujuhtidega kui ka ilma. Miks? Sest me pidime olema samal lainel, mis olukord maailmas on; teadma, mis on meie esinduse eesmärgiks. Üheks eesmärgiks oli "oh kes selle küll tegi? Kindlasti mitte meie!" vastukampaania pahale Prohvetile, kes lubas suure suuga kõigile indeks 100, samas kui Volta lähenemine on alati olnud indeksi tõstmine hea töö eest. Indeks näitab % mis sinu kehast on masin ning see ei tähenda, et sa näed välja nagu masin. Pigem tihti isegi vastupidi: mida kvaliteetsem töö, seda "mittemasinlik" väljanägemine.   Ilmselgelt pole indeks 100 midagi sellist, mida on lihtne või odav teha, seega tulid meil kasutusele väljendid "rämps-indeks" ja "räpane indeks". Tõsi,...