rujanaut

Kirjutas: Laura.  Kümnendal märtsil sai Kirjanduse majas esitletud Urmas Nimetu ja Amanda Orava koomiksit “Maa varjatud pool".   Tegijaid pinnisin mina ise. Jagan siin valikut küsimusi, mis neile mõtete joondamiseks ette saadetud said.    Küsimused kunstnikule   - Millest kunstnik alustab, kui talle käsikiri ette satub? Milliseds on kunstnikutöö etapid?  - Kuidas see üldse juhtus, et su lõputööks sattus koomiks? (Mida selleks ise tegema pidi? Kuidas asjad “tavaliselt” käivad?)  - Kustkohast on pärit kujutatud maanurgakese esteetika? (Mis inspireeris, kust otsisid, kust laenasid?)    Küsimused kirjanikule  - Mismoodi näeb tüüpiliselt välja filmistsenaariumi koostamise protsess; kuidas see erineb jutu kirjutamisest (sinu kogemuses); kuidas see erineb koomiksi senaariumi koostamisest?  - Kirjelda selle loo maailma ja laiemat tausta. (On see üldse oluline? Kas kuskil on mingi suurem lugu küpsemas? Aiman alternatiivajalugu - kui sügavuti sa sellega läksid?)  - Film vs koomiks - mis o

Kirjutas: Laura Sellel koomiksil hoidsin tegelikult silma peal juba jupp aega enne ilmumist (lätlaste kergesoomukid vs tulnukate tankid? Jah, palun!) ja olen teda vahepeal mitmeid kordi jupikaupa ja järjest, edaspidi ja tagaspidi läbi lugenud. See lehekülg toob ikka-jälle judinad selga . Kirjaliku kokkuvõtte tegemine on aga palju vaevalisemaks osutunud. Küll vuhises mõtteline tähtaeg mitu korda eest, nii et kokkuahmitud võhm vaibus valestarti, küll kippusid kokkukirjutatud märkmed kaotsi minema. (Tõesõna! Mäletan enam kui korra selgesti poolküpsete lausete põlve otsas kirjapanekut, et neid siis pärast tulutult oma kaustasoppidest taga otsida. Peale selle läks üks poolvalmis postitus rikki, kui bloggeril liiga uljalt edasi-tagasi nuppe toksisin (raskendavateks asjaoludeks üleelamistingimused jahedas saunas teki all ja ebasoodsa pilvisusega kiduraks kippuv sideühendus)). Hakka või tulnukate vandenõud kahtlustama! Igatahes otsustasin, et ei püüa oma keerukamaid-lennukamaid mõttekäi

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa üheksateist: Hakkan tasapisi suure süsteemi mõjutamise peale mõtlema ja süüvin happeliste-aluseliste eoste saladustesse. Teen abituid katseid happe-aluse süsteemidele otsekontrolli rakendada.   Osa kakskümmend: Jätkan abituid katseid happe-aluse süsteemi käsitsi kontrolli all hoida ning jõuan järeldusele, et elurikkuse alalhoidmiseks tuleb mõned elemendid süsteemist kõrvaldada. Näen oma silmaga pealt, kuidas põislendlaste tsükkel elustub!   Osa kakskümmend üks: Suudan kureeritud elurikkuse kambri arenguid *peaaegu* soovitud suunas nügida ja valmistun järgmiseks suureks peamissiooni sammuks. Järgmine kord jõuab salvestatud seiklus võiduka lõpuni! (Vähemalt ma väga loodan - üks lõ

  Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kuusteist: Sõbrustan lendavate põiekestega ja hoidun laksuvatest lõugadest. Samuti teen esimese sammu mõistusega elajate leidmisel ja leian Suure Energiajunni. (Siinkohal saavad ülevaate kirjutamise ajal salvestatud mängujupid otsa.)   Osa seitseteist: Esimene uuel aastal üles võetud osa! Teen ringkäigu varem külastatud kambrites ja püüan meelde tuletada, mis mu eesmärgid olid. Kuigi mul on palju targemat teha, üritan ma hoopiski hõljuvaid hõbedasi spoore soovitud suunas ajada. (See ei õnnestu.)   Osa kaheksateist: Olen unustanud kõik kasulikud teadusmärkmed ja kuulan selle asemel, mida mängutegelased-teadlased kohaliku elustiku kohta spekuleerivad. Jõuan Eriti Piraka Kristallika

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kolmteist: Teen Eriti Suure Elurikkusega kambris ebamääraseid liigutusi protsesside kontrollimiseks. (Eriti Suur Elurikkus on siis see, mis näeb välja nagu hiiglaslikud konnavarbad.) Pika punnitamise peale leian üles vahendid pinnase häkkimiseks. Osa neliteist: Pistan rinda "suurte kaablite" kambriga, kus kaootiliselt hõljuvate eoste jahil õnnestub mul kogemata "suured kaablid" ka ära maandada. Jää hakkab liikuma, elu leiab väljapääsu, masspaljunemine!   Osa viisteist: Läbimurre Pirakate Magmalutsutajate kambris! Nuputasin välja (s.t. lugesin internetist), kuidas saab taaskäivitada korilastest lendpõiekeste pesaõõnt, kui pererahvas on millegipärast otsa saanud. T

Kirjutas: Laura  Ennevanasti, ammu-ammu, aastal 2018, juhtusin kirjutustoa suitsunurgas (sest nagu me nüüd juba õppinud oleme, paljud lood algavad just nõnda) tollase peatoimetaja Loidega Reaktori sisu üle diskuteerima. Käisin välja enda arvates suurepärase mõtte, et Reaktor võiks kirjutada veebikoomiksitest, ja sain ruttu teada, et ettepanek "te võiksite sellest kirjutada" võrdub tegelikult pakkumisega "jah, ma kirjutan teile sellest". Mõned aastad hiljem, ise peatoimetaja kohustusi täites, sain muidugi suurepäraselt aru, miks see nii on: peatoimetajal on juba niigi vahetpidamata aktiivselt sada vemmalt sõrmitseda ja lisaks veel hulk teistele nähtamatut (nn porgandikoorimise-masina) tööd, nii et kui keegi tuleb sinu juurde siira heatahtliku soovitusega "aga te võiksite veel SELLEST kirjutada!", siis sa jõllitad korraks sfääride võitlust pealt näinud pilguga silmapiiri, hingad sügavalt sisse ja siis vaatad innukat kaasamõtlejat natuke haletseva "no ka

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa kümme: Õpin sügavuti tundma plahvatavate pallikeste õrna hingeelu ja saan teada, mis juhtub, kui marsi-mandavoska ühe ära sööb. Osa üksteist: Jätan külmatõrje ülesande ripakile ja külastan hoopis varasemalt läbi käidud koopaid. Jõude botaniseerimise käigus komistan kogemata ka ülesande lahenduse otsa.   Osa kaksteist: Söandan eduelamuse hetkel välja öelda, et loodus on raskuste võitmises minu poolel. Loodus veeretab selle peale mulle ette piraka süstesteemse probleemi. Salvestatud seiklus jätkub järgmine kord! Eelmist kokkuvõtet vaata siit:  https://rujanaut.blogspot.com/2022/12/laura-mangib-waking-mars-3.html   Reaktoris ilmunud ülevaadet loe siit:  https://www.ulmeajakiri.ee

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa seitse: Saladusliku signaali jälgi ajades satume eriti piraka Päikesesüsteemi mudeli otsa. Pärast pikka pusimist leian üles ka eelmistes osades otsitud fossiili. Osa kaheksa: Topin taskud raipeid täis, et saaks ühes suures moodustises elurikkust edendada. Töö käigus avalduvad uued teadmised suurema süsteemi kohta.   Osa üheksa: Külastan fossiilsete kambrite süsteemi, kus mul kunagi ammu, esmimese läbimängu ajal õnnestus ökokatasrtoof tekitada. Salvestatud seiklus jätkub järgmine kord! Eelmist kokkuvõtet vaata siit:  https://rujanaut.blogspot.com/2022/12/laura-mangib-waking-mars-2.html Reaktoris ilmunud ülevaadet loe siit:  https://www.ulmeajakiri.ee/?manguulevaade-waking-mar

Kirjutas: Laura  Kui augustis ilmus Bioreaktor , kirjutasin sinna ülevaate arvutimängust Waking Mars, mille keskmes on ökosüsteemide häkkimine. Ülevaate jaoks oli vaja värskeid ekraanitõmmiseid ja kuna selleks oli nagunii uus läbimäng plaanis, otsustasin ühtlasi videosalvestuse ka käima tõmmata.  Osa neli: Tutvun lähemalt suuremat sorti eluvormidega. Lisaks kohmetud jutuajamised kolleegiga (aga ka teaduslikud tähelepanekud kivimikihtide ja fossiilide kohta). Peale selle huvitab mind mandavoskade suguelu ja väetamisvõimekus. Osa viis: Jõuan lendpõiekeste areaali ja saan teada, mis juhtub, kui liiga sügavale nende pesasse ronida. Püüan happevannide, kägistaja-mummude ja persest-naksajate vahel põigeldes terveks jääda, aga fossiil jääb ikka leidmata.   Osa kuus: Jätkan lubatud fossiilide otsinguid, pistan nina õue ja läbin takistusrada. Lisaks korjan üles selle mängu esimesed plahvatavad seemned! Salvestatud seiklus jätkub järgmine kord! Eelmist kokkuvõtet vaata siit:  https:/

Kirjutas: Laura  See tekst sai kokku pandud 2021 septembris, kui käisin Mängudeööl Reaktori nimel kõnelemas ulmekirjandusest, seostest kirjanduse ja mängude vahel ja üleüldse. Tookord sai lühidalt puudutatud ulme määratlemise küsimust, välja lobisetud, kus pesitsevad ulmikud, ning osutatud ulme- ja mängusõprade ühistele rõõmudele. Mõned asjad, mis kohapeal rääkimata jäid, vormistasin igaks juhuks kirjasõnasse ka. Tookord ei läinud kirjatükki vaja, sest loengusaali videokogu läks Level1 saidile üles ühe suure postitusena ja Reaktori tavapäerane lugeja ei ole jällegi sellise ülevaate sihtgrupp. Küll aga tundub nüüd, aasta hiljem see tekst suurepäraselt sobivat uue ulmeurkakese vooderdamiseks. Samuti tundub mulle, et mängurite jaoks kokkupandud selgitus sobib hästi ka muule publikule kohaliku ulmemaailma sissejuhatuseks. Lisan veel, et ma ei ole mingi süva-ulme-ekspert, teadust ei tee ja kulda ei pritsi, kirjeldan asju lihtsa ulmiku vaatepunktist.     Ulme mõiste ja selle avardunud