Postitused

Kuvatud on kuupäeva august, 2024 postitused

Taustategelaste tähtsusest

Kirjutab: Zarvik Sel aastal käisin ma esimest korda Lotemaal ning juhuse tahtel sattusin sinna korra veel nii kuu aega hiljem. Need kogemused olid drastiliselt erinevad. Mitte ainult sellepärast, et esimesel korral sai kõik kohad läbi käidud ja seega teadsin ma juba, mida oodata, vaid minu vaatenurk oli muutunud. Selle põhjustas üks vahepealne sündmus, larp Põhjala Pööripäev, kus ma mängisin orki (larpikokkuvõte augusti Reaktoris). Praegu tundub see üsna kummaline seos, eks, kuid las ma selgitan. Orkid on Põhjala Pööripäeva ja ka paljude teiste rollimängude ja ürituste butafooria - vajalik element selleks, et tekitada õiget miljööd. Orkilaagrid on paljude mängijate lemmikpaigad just selle miljöö ja audentsuse tõttu. Me ei läinud mängule võitmise või võistlemise eesmärgil, vaid eesmärgiga teha mäng teiste jaoks ägedamaks. Meil olid kostüümistandardid, koosmeisterdamised, koosolekud ja kingaviksi mitmekülgse kasutamise õpitoad (natuke liialdan, aga ainult natukene). Kui sa ei suutnud sob

Masinast metsavaimu otsimas

Kujutis
Masina-vaimu näitusele minek meenutas mitmeti Pärmika Peitusele minekut: tahtmine oli juba juunis, aga tegudeni jõudsin napilt enne sulgemist. Samuti õnnestus kogemata peale sattuda … aga nüüd ruttan ma ette. Ühesõnaga, päev enne näituse kinnipanekut juhtusin olema Tartus käimas ja tegin kohe täkke päevaplaani. Ja et julgem oleks, agiteerisin seekord õe ka kaasa - sellest siis meie-vorm jutusatmisel.  Otsustasime pihta hakata loodusmuuseumi poole pealt. Kui soojenduseks said vaadatud fuajee stratigraafilised vinjetid ja kuulatud mõned doosid metsakuminat, leidsime tee suurde audikasse suurte ekraanide manu, kus näidati masina abil unistatud metsavaimu ja masina unistamist ja asju. Edasi hakkasime värviliste noolte abil juhuslikumalt navigeerima. Näituse kõige painajalikum etteaste oli kollane kummitustuba audio-ajukepi teenistuses. (Vägisi kippus meelde see meem .) Kui seejärel õnnestus üle elada veel raba-emotsioon ja laulvad rupskid teises tiivas, pidime tõdema,

Peituse viimased päevad

Kujutis
Kui ma mõni minut peale avanemist pärmikasse jõudsin, pidas Sirla parajasti väljamaalastele loengut. Näitasin pileti ette, norisin endale valvelauast ühe tasuta kleepeka ja sättisin ka viisakalt ukseavasse kuulama.