rujanaut

Selle aasta esimene Reaktor kannab kogunumbrit 160!  Noppeid:  - Kaastööd noortelt! Harriet Helena Habicht analüüsib kosmoseteemalist fotonäitust . - Tõnis kirjutas aasta otsa Tombergi raamatu kohta märkmeid ja võtab nüüd kogu postituste sarja kokku .  - Kirjanikuintervjuus kohtume Helga-Johanna Kuusleriga .  - Riho vaatab tagasi möödunud anime-aastale .  - Sulbi tähistab Silverbergi 90ndat sünnipäeva .  - Elar Haljas kiidab "Gratheliat" .  - Arvustused, muljed, ja veel palju muud, mida alles hakkan lähemalt lugema. - Ja lõpuks - üleskutse kirjutada uude Kaarnakirjas-kogumikku ! (LL: Näete õigesti, mina seda teemat ässitan!)   Vägesid juhatas Kalmsten, kaanepildi tegi Reeli Hansen (muide, minge Tartus näitust vaatama!)

Eesti kirjanduse päeva ja raamatuaasta alguse puhul asutas Tartu ulmekirjanduse töötuba kauaoodatud auhinna - Jaagup Mahkra Nimelise Ulmekirjanduse Elutöö Auhinna. Samal päeval anti auhind - diplom ja šokolaadist Jaagup Mahkra kuju -  esimesele laureaadile ka kätte. Auhinna vääriliseks osutus Eesti tuntud noorte-, naiste-, krimi-, näite- ja ulmekirjanik Meelis Kraft. Palju õnne ja kestvad ovatsioonid!

Peatükkk "Tuhatjala-supp" heidab pilgu puhkepeatusele raamatu eesmises otsas. Üksus on maastikule laagrisse jäänud, kaardistab ümbrust ja teeb parandustöid. Teiste laagritööde seas võetakse ette suurem veevarumine ja selle jaoks peab tagalatehnik Tikuta juhendama kahte võitlejast abilist ...   Tikuta rehmas käega, jättis operaatorid sinnapaika ja juhatas abilised tagalaroomuki saba alla. Avatud angaariluugi kumas askeldas laopealik Karilatsi juba veevõtu-liidese kallal. Ta näitas sammuhaaval ette, kuidas reservuaaridest imbkudet välja anda ja näitusid jälgida. Sõnalised selgitused jäeti muidugi jälle Tikuta hooleks. “Siit tõmbate järjest lonti välja, tasapisi, nii et ta jõuab kiudu juurde kasvatada. Ei pea midagi nuputama, vaatate lihtsalt, kuidas näit jookseb. Kui punast hakkab vilgutama, siis annate teada. Kui midagi kinni jääb või sõlme läheb, annate teada. Kui veetase muutuma hakkab, annate ka teada.” “Aga kui kuskilt pooleks läheb?” uuris üks võitleja. “Selle jaoks on a...

Munder  Munder on vastsevalla vabatahtliku ihule kõige lähem asi kärgpesu ja mükomassi järel. Mundri tugev kest kannatab külma ja kuuma, vett ja vaakumit. Mundri jõumehhanismid võimestavad kasutajat ja panipaigad aitavad nodi koguda. Mundrit ja kasutajat seovad mitmesugused liidesed, mis käitavad kehavälist ainevahetust, aitavad kaaslastega sidet pidada ja loovad isegi aistingutest ja andmesidest kokkupõimitud virtuaalmulli ehk liitkeskkonna. LL: inspiratsioonipiltide allikaid ei oska kahjuks viidata, Pinteresti algoritm vahendas... Võitleja Nyota turtsatas. “Sa ole õnnelik, et ta seal supi sees lihtsalt koost ei lagunenud. Oleks kuskil pragu sees või mõni ühendus irvakil, siis sa ei piriseks siin praegu. Munder on igaühe isiklik elumull,” tsiteeris ta nipsakalt algõpetust. “Munder teeb meile õhku ja sooja, pühib meil perset. Hoia sina mundrit, siis munder hoiab sind.” (Peatükk 7) Mõned võitlejad, esindamas kõige standardsemat inimformaati, olgu maade või kuude peal. Raske moodu...

Kaksrusikas  Võitlejate allüksus suurusega …  Aga mõtle nüüd korraks ise. Mitu mahub ühte rusikasse? Ja kahte seega - ? Tubli! Nimi osutab suurust ja koos pealikuga on kümme täis. Vastsevalla vabatahtlike malevlaste maastikuüksuses on koos kaks võitlejate kaksrusikat, tugiväe spetsialistid ja ülem koos aseülemaga, kokku kolmkümmend ja natuke peale. Et natuke nagu rühm ja jaod? Jah, kirjutades püüdlesin selle poole, et üksuse ülesehitus oleks tänapäeva loogika järgi äratuntav, aga ometi võõrik ja omamoodi.  https://pixabay.com/illustrations/science-fiction-sci-fi-future-scifi-8090266/ Ülejäänud võitlejad kaotasid andmevahetuse vastu peagi huvi, sagin vaibus ning igaüks nosis ja luristas jälle omaette. Harjumusest asus Tikuta päid üle lugema. Üks kaksrusikas võitlejaid – kümme. Teine kaksrusikas – kaks... ei, üheksateist, vahipidaja jäi välja Kroonik – kakskümmend. Kuni ta luges, sigines soolikasse veel rahvast. Roomuki poolt ilmusid vastikult väljapuhanud nägudega t...

Reedel, 17 jaanuaril toimus Tallinna Keskraamatukogu suures saalis Ulmeühingu kolmanda-reede ulmeõhtu. Külas käis kirjanik Mairi Laurik. Temaga vestlesid Lüüli Suuk ja Manfred Kalmsten. Mairi räägib sellest, kuidas ta ise lugema hakkas (või siis ei hakanud), kuidas loevad noored, kes raamatukoguse tulevad, kuidas raamatumaailma paremini noorteni viia, kuidas ta (jälle) kirjutama hakkas, kuidas päris oma raamatu trükisoe lõhn meelemõistusele mõjus ... Uuest romaanist "Grathelia" tuleb ka juttu.  Mairi Reaktoris ilmunud juttude nimistu leiab siit . Romaani "Grathelia" saab osta näiteks kirjastuse Lummur netipoest . Tallinna Õhtute varasemaid kokkuvõtteid loe siit ja siit ja siit ja siit .

Kuigi ei olnud reede ega midagi, toimus sel nädalal Tallinnas täitsa ulmeüritus. Nimelt esitleti Beer Gardeni kõrtsis Zarviku hoogsat müto-ulmekat "Sulid ja sulased". Kõigepealt luges päevakangelane jupikese juttu ette, siis vestles autoriga Hannele Känd. (Pärast olla improt ka tehtud, aga selle aja peale pidin ma juba Tartu poole putkama - LL.) Eesti Raamatu meeskond tegi kohapeal toimunust video ka, seda saab vaadata siin .   Tartu esitlus tuleb. 14 märtsil. Senikaua lugege siitsamast virtuaalset jutuajamist . Ja raamatut ennast saab näiteks Eesti Raamatu kaubaletist .

Peatükiga "Teeliste õnneks" lõpeb raamatu esimene veerandik. Tagalatehnik Tikuta ja tema üksus on juba mõnda aega teel olnud ja isegi mõne mõõduka raskuse üle elanud. Teelised on jäänud laagrisse, puhanud, täiendanud varusid. Nüüd koguneb üksus ühisele toidukorrale, et varsti rännakut jätkata.   Muide, see osa loost on kirjutatud uuemal ajal ja Reaktori järjejutust seda ei leia!   “Meie puhkepeatus saab peagi läbi,” alustas ülem ja ootas vaikuses, kuni kõigi valgusvihud temale koondusid. “Peatus saab läbi ja ees ootab rännaku teine pool. Aga imelik on niisama tühjalt sõitma hakata ja … pool teed, see on ju nagu meie oma väike pööripäev. Ahja, ütled paar sõna teeliste õnneks?” /.../ Järgemööda kustusid kõigi vabatahtlike mundrituled, kuni kroonik jäi üksinda valguslaiku. Olgugi kitsavõitu ja ilma elava leegi paisteta, kogus see hetk  samavõrra pidulikkust kui päris-pööripäev, mil asundused oma tulekodadesse kokku tulevad. Kroonik vaatas ainiti enda ette ja lasi...

Hõljuk "Lihtne sõiduk, kuhu mahtus peale kaksrusikas võitlejaid koos meediku- ja tagalakõnduritega, mis murdis ühtviisi hästi läbi nii soost kui savannist, mõeldud aerodünaamiliseks kulgemiseks, kuid vajadusel võimeline sooritama lühemaid väljalende orbitaaljaamast või emalaevast, vajadusel aga sai sellest allüksuse elumull maastikul. Hõljukeid ei olnud Vastsevalla malevatel kunagi küllalt. Isegi nii tähtsal ettevõtmisel, nagu suurekuu rännak, jagati hõljukeid jaopärast, vaid üks-kaks üksuse peale. "  LL: inspiratsioonipiltide allikaid ei oska kahjuks viidata, Pinteresti algoritm vahendas... "Vaevalt oli ta soolika lüüsidest välja jõudnud, kui üle roomukite suhises väle ja töökindel kimalase-klassi hõljuk. Sädemepahvakud saateks, tegi hõljuk suurte masinate kohal ülearuse lennukaare ja tagurdas siis osavasti võitlejate roomuki sabajätke kohale. Roomuki laelt paiskus veel juga sinkjaid sädemeid, siis andis dokiklambrite klõpsatus märku, et hõljuk on kindlalt paigas. Kohe ...

Kärgpesu  Koosneb taiplikest sünteetilis-orgaanilistest osistest: 1) võrgustik või mullistik või kärjestik (mille kohta mõni tarvitab sõna “nutisamblik") ja 2) vedelik mikro-organismide kooslustega, mis karkassi põisrakud täidab ning läbi nende kesta pesu kandjaga ainete vahetuses on. Liibub kandja keha vastu, kohandudes selle kujuga varbast kuklani. Toimib nagu paks lisanahk, mille rakkusid saab õige nõksuga üksteise küljest lahti haakida. On ta elus? Tervikuna vist mitte päris, aga "võib öelda, et see pole elutu”. Ma arvan, et kõndides see krudiseb veidi. Kärgpesu abistavad veel vedel ülekandesegu, mis selga ajades pesu ja naha vahele pihustatakse ja mükomass. Mükomass koosneb samuti karkassist ja töötlevast elustikust, kuid on kärgpesust tihkem, urbsem ja töötlusvõimekam. Mõned kasutavad mükomassi kohta hellitusnime “sitaseen”, teised jällegi “perse-sümbiont”, sest mükomassi ülesandeks on püüda ja töödelda kasutaja väljaheiteid. Vee ja kasulikud toiteained edastab mükomas...

Reklaam reklaamist, video videost. Tegelikult tahtsin ma teha õpetliku ja natuke totaka video sellest, kuidas ma Hooandja jaoks projekti tutvustavat videot tegin. See sai ka tehtud, aga vahepeal jõudis kätte  uudis, et rahastamise esimene eesmärk on käes (väsimatu kiitus kaasalööjatele!) Niisiis video, mis algab nagu üks asi, aga lõpuks saab veel väikese süžeepöörde kukile.  Ja lisaks süžeepööretele ka maailmaloomet ehk elukondlikke teateid - loomingulises palangus ja omakasu tiivul tegin Youtube'i Rujanaudi asjade jaoks eraldi kanali ka . (Esialgu on see väga minu nägu, aga ehk ajapikku mitmekesistub.)   Ja ikka - kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks , postitan tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks , postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt. Peatükk "võõrad püksid" leiab aset üsna loo alguses. Peategelane, tagalatehnik Tikuta ja tema üksus teevad esimesi samme jäätunud kuumaastikul. Erinevate malevate vabatahtlikud alles õpivad tundma üksteist ja oma piirkondlikke eripärasid. Aga juba ilmnevad esimesed tõrked ... “Allüksus? Liignimi?” küsis Tikuta rangelt ja koputas seinaterminali. Ega poiss ei pea teadma, et ta kõigil võitlejatel palja silmaga vahet ei tee. “Kunda... Teine KR.” “Teine kaksrusikas, teine kaksrusikas...” Tikuta ajas terminalis näpuga järge. “Leidsin. Kunda, noorvõitleja. Meie tabelis ei ole ainevahetuslike eritingimuste kohta mingit märget. Kuidas nad sind laagrist niimoodi pooliku varustusega välja lasid? Kui sa kehavälist filtrit kasutad, siis nad oleks pidanud isikliku komplekti kaasa andma.” “Oi, ega ma tavaliselt ei kasutagi!...