Tagavara-maleva lood: katkend peatükist "Võõrad püksid"

LL: Kuni Hooandjas kestab ühisrahastuskampaania “Tagavara-maleva” kirjastamiseks, postitan siia tagala-maailma killukesi ja vahel ehk isegi mõtteid kirjutaja töölaualt.

Peatükk "võõrad püksid" leiab aset üsna loo alguses. Peategelane, tagalatehnik Tikuta ja tema üksus teevad esimesi samme jäätunud kuumaastikul. Erinevate malevate vabatahtlikud alles õpivad tundma üksteist ja oma piirkondlikke eripärasid. Aga juba ilmnevad esimesed tõrked ...

“Allüksus? Liignimi?” küsis Tikuta rangelt ja koputas seinaterminali.
Ega poiss ei pea teadma, et ta kõigil võitlejatel palja silmaga vahet ei tee.
“Kunda... Teine KR.”
“Teine kaksrusikas, teine kaksrusikas...” Tikuta ajas terminalis näpuga järge. “Leidsin. Kunda, noorvõitleja. Meie tabelis ei ole ainevahetuslike eritingimuste kohta mingit märget. Kuidas nad sind laagrist niimoodi pooliku varustusega välja lasid? Kui sa kehavälist filtrit kasutad, siis nad oleks pidanud isikliku komplekti kaasa andma.”
“Oi, ega ma tavaliselt ei kasutagi! Aga ma nüüd… Ma, seesamune et... ma … metsapeatust!”
Tikuta vaatas noorukest võitlejat juhmilt, sellal kui naerust puksuv abimeedik innukalt noogutas.
Tikuta hakkas tasapisi taipama, et noorvõitlejat vaevav häda kuulub tõepoolest tagala pädevusse.
“Taevas küll,” ohkas ta. “Ja tahke? Kuhu sa selle panid?”
“Eee… ei pannud kuhugi. Emalaevast saadik pole teinud, võtsin grafiidikapsleid…”
Häbenematult itsitav abimeedik jäi Tikuta range pilgu all vakka, tegi vaid nägusid edasi. Tikuta poole jõllitades hakkas ta kätega arusaamatuid kujundeid joonistama. “Poisil pole, noh, seent püksis!” pahvatas ta lõpuks.
Oh taevad, andke kannatust …
“Sain.” Tikuta sundis näole ükskõikse abivalmiduse maski ja pöördus noorvõitleja poole. “Võitlejate heaolu küsimustega tegeleb üldiselt kaksrusika pealik. Kas sa pealik Dottirile kandsid oma murest ette?”
“Mhmh,” ühmas noorvõitleja Kunda.
Pealiku nime kuulmine oleks ta justkui poole pisemaks kahandanud.
“Ja mis ta ütles?”
“Käskis tagala jutule tulla. Ma... ma nüüd siis tulingi!”