Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2024 postitused

Õhtud eesti ulmega, oktoober 2024: Omasid ei jäeta maha

Kujutis
11. oktoobril esitleti Tartu kirjanduse majas Triinu Merese romaani “Omasid ei jäeta maha”. Muuhulgas arutleti tegelaste dünaamika ja erilisuse üle, mainiti maailmade loomist ja ulmesisalduse mõõdikuid. Juttu juhtis Raul Sulbi.  Vaata ka autoritunni salvestust Tallinna kolmanda-reede-õhtute sarjas. Tartu "Õhtute" infot vt. ka  ulmeühingu kodulehelt . Toimunud ulmeõhtute salvestusi vaata  Reaktori Youtube'i-kanalist      

Kirjutamine pole eskapism. Pigem just vastupidi.

 Tihti vaadatakse kirjutamist kui eskapismi - sa peidad end oma pisikesse maailmamulli ja paned seda nii hästi kirja kui vähegi suudad. Ajataju kaob ja tekst tuleb. Kuid kas see on tegelikult reaalsusest põgenemine? Mulle tundub, et kirjutamine on oluliselt rohkem reaalse maailmaga seotud kui lugemine, sest raamatu/jutu üheks eesmärgiks on kindlasti ka lugejas huvi tekitamine. Kuidas sa tekitad huvi? Seoste ja võrdlustega päris maailmast, nii et lugeja saaks samastuda ja panna end jututegelaste väljamõeldud saabastesse/kingadesse/kummikutesse. Lisaks peab loos olema loogika ja usutavus. Seda kõike pole võimalik saavutada, kui sa püsid vaid oma kirjanikumullis. 1. Kogemus Selleks, et sa suudaksid maailma kirjeldada ning teha selle ka lugeja jaoks huvitavaks, peab sul olema arusaam sellest, kuidas päris maailm töötab. Sa pead olema selle osa. Vähemalt vaatljena, veel parem kui sa kogemusi kogud. Kunagi sattusin ma vaatama püstijalakoomikut, kelle põhilised naljad olid kas eelnevatest esi