Loode kaudu põhja ehk Tallinnasse Manti vaatama (Õhtus on ulmet)

Õuevaade hommikuses Tartus. Seistes bussijaama varikatuse all jääb otse ette tükk avatud taevast vähekese pilvesäbruga ja Tartu hotelli risttahukas, hotelli tagant aga piilub ulmelisel ilmel tigutorni ülemine ots.

Tihe sügisgraafik on ilmakorra üsna pea peale pööranud, nimelt peab Kirjutustoa omade-poiste nägemiseks nüüd kogunisti pealinna sõitma! 

Aga alustama pean sellest, et tiheda nädalavahetuse tõttu jäin ilma Tartu aasta kultuurisündmusest, ehk vana korstna mahavõtmisest, millest hulka pilte tehtud ja ajalehe sisse pandud ja kõik kõnelevad ja teised siis kõnelevad, kuidas need esimesed kõnelevad. Aga õkva selle ülemise pildi tegemise ajal (kirjanduslik liialdus, tegelikult hetk hiljem) oli näidatud suunast plahvtust kuulda ja hiljem lugesin, et toimus eel-lõhkamine. Nii et päris kultuuritult ei pidanud välja sõitma ja ka saabumine sattus kõigiti kultuuraline.

Kõigiti kultuuraline vaade Tallinna bussijaama lähistel. KOrrusekõrguse seina peale on tehtud suur ja detailne maailng maaliini bussidest Ikarus. Bussid paistavad peaaegu elusuurused ja on nostalgiliselt värvilised, seinamaalingu kohal välgatab ka selget taevast.


Õhtul sai Keskraamatukogus siis seda õiget kultuuralist elu näha, sest seal toimus oktoobri ühik üritustesarjast Õhtus on ulmet (järjekorras juba neljas, muide).

Seni, kui korraldustandem ummikus istus, edvistas õhtu peasüüdlane niisama kaamera ees, aga pärast aeti ikka asjalikumat juttu ka. Täpsemalt ja pikemalt vaata allolevast videost, aga üks mõte, mis minu jaoks kõlama jäi, oli mugavstsooni ohust. Nimelt, et praegu loetakse-kirjutatakse kohalikku ulmet palju, kõik on mõnus, aga kui nüüd valvsus uinutada ja end lõdvaks lasta, luurab allakäik juba nurga taga. Sulg teravaks ja barrikaadidele, ühesõnaga.


Hetk enne kirjandusõhtut Tallinna keskraamatukogu väikses saalis. Esinejatoolis istub üksi ulmekirjanik nimega Maniakkide Tänav. Tegelikult pole ta eriti maniaki moodi, rohkem ikka pereisa, pusa ja prillidega.

Hetk enne kirjandusõhtut Tallinna keskraamatukogu väikses saalis. Esinejatoolis istub kirjanik Maniakkide Tänav (kes pole väga maniaki moodi, vaid rohkem ikka pusa ja prillidega pereisa), temaga ajab juttu raamatukogu töötaja Tea - teksapükste, pildiga särgi ja helesiniste juustega naisterahvas, kelle ees laual on hulk tehnikavarustust.

Hetk kirjandusõhtult Tallinna keskraamatukogu väikses saalis. Saali ees istub ja vestleb kolm kirjanikku: Lüüli Suuk, heledate juustega malbe kuid visa naisterahvas, Maniakkide Tänav (kes pole eriti maniaki moodi, vaid ikka rohkem pereisa) ja Manfred (suuremat kasvu meesterahvas jõuliselt lüürilise silmavaatega).

Hetk kirjandusõhtult Tallinna keskraamatukogu väikses saalis. Saali ees istub ja vestleb kolm kirjanikku: Lüüli Suuk, heledate juustega malbe kuid visa naisterahvas, Maniakkide Tänav (kes pole eriti maniaki moodi, vaid ikka rohkem pereisa) ja Manfred (suuremat kasvu meesterahvas jõuliselt lüürilise silmavaatega).


Tallinna ulmeõhtute esimesed kolm videot ja paar sõna kontseptsioonist leiab sellest  postitusest. Tteise ja kolmanda reede kirjandusürituste salvestustel on ka oma esitlusloendid Reaktori YT-kanalil: siin Tartu, siin Tallinn.

Kuulas ja üles tähendas: Laura


P.S.: 

Tegelikult läksin Tallinna hoopis Mängudeöö pärast ja kolmas reede jäi n.ö. tee peale. Aga nagu viimasel ajal Estconiga juhutub, läksin sinna vabatahtlikuks, ehk siis tegin tööd ja mitte pilti. (Puhkevahetus sattus just wrestlingu ajale, nii et päris lutšadoori õnnestus siiski näha ja muudki rähklemise-vigurit nelja madistaja etteastes. Muusikat toataimedele nägin ka.) Mängudeöö kajastust ja talletust otsi hoopis Level1.ee lehelt (näiteks fotogaleriid siin ja siin).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Arva ja kirjuta! Kui heaks kiidame, jääb alles (kius, spämm ja muidu läbu läbi ei lähe).