rujanaut

Kirjutas: Zarvik Algaja autorina on mind alati kurvastanud, et tekstidega pole kaasas nende saamislugu. Mitte, et kõik need lood nauditavad oleks, kuid see annaks kindlasti perspektiivi (ja ehk ka lootust) neile, kes pole enda oskustes või andes kindlad. Ehk oleks neist midagi õppida. Kui vaid seda, et looming on haruharva lineaarne otseliikumine punktist A punkti B vaid pigem mudaralli, kus teedel on paradustööd, rehv läheb katki, koer ajab taga, hääletajast saab sarimõrvar ning kolmandik teest on üldse vee all. Kus viga näed laita, seal tule ja aita – seega, siin minu viimase avaldatud teksti, Isa süda , saamislugu. Soovitan enne alljärgnevat jutt ise läbi lugeda. Samuti vabandan, kui see siin lõhub illusiooni minust kui autorist. --- Suve lõpp. Kütan ülilühijutte võistlusele ning nüüd selle aurus, olles just lastele unejuttu lugenud, tuleb üks veel. Idee on hea, selles on mingi potentsiaal olemas, kuid teostus vajab midagi muud. Jumala eest, ma saan ju sellest isegi aru, kuid lükkan

Kirjutas: Laura  See tekst sai kokku pandud 2021 septembris, kui käisin Mängudeööl Reaktori nimel kõnelemas ulmekirjandusest, seostest kirjanduse ja mängude vahel ja üleüldse. Tookord sai lühidalt puudutatud ulme määratlemise küsimust, välja lobisetud, kus pesitsevad ulmikud, ning osutatud ulme- ja mängusõprade ühistele rõõmudele. Mõned asjad, mis kohapeal rääkimata jäid, vormistasin igaks juhuks kirjasõnasse ka. Tookord ei läinud kirjatükki vaja, sest loengusaali videokogu läks Level1 saidile üles ühe suure postitusena ja Reaktori tavapäerane lugeja ei ole jällegi sellise ülevaate sihtgrupp. Küll aga tundub nüüd, aasta hiljem see tekst suurepäraselt sobivat uue ulmeurkakese vooderdamiseks. Samuti tundub mulle, et mängurite jaoks kokkupandud selgitus sobib hästi ka muule publikule kohaliku ulmemaailma sissejuhatuseks. Lisan veel, et ma ei ole mingi süva-ulme-ekspert, teadust ei tee ja kulda ei pritsi, kirjeldan asju lihtsa ulmiku vaatepunktist.     Ulme mõiste ja selle avardunud