Rujanaudi reisikirjad: Estcon 2023, vol3. "Hommikusöök on juba kohal - aga ta jaotub ebavõrdselt".

Teine päev. 

Hommik algas jaheda kohe-saab-kaheksa tuule saatel, ikka selleks, et jõuda aegsasti köögitoimkonda. Toimkond kujunes pikaks ja draamarohkeks, sest sajale inimesele keedetud puder pisteti nahka kahtlaselt ruttu, võileivakraam veel rutem, kohv, jätkukohv ja jätku-jätku-kohv ilmselt atomiseerusid juba janusest silmavaatest. Andes endale aru, et Ulmeühing on kasvav organism, ärgatakse omal ajal ja viisil ja seni toiminud toitlustusmudel kontrollib küll toidu väljapanemist, aga mitte individuaalseid portsjoneid, tekkis mul siiski igatsus teistsuguse (tuttava) mudeli järele, kus kokamutt kontrollib iga söödiku kätte saadud normi otse. Selle teise, kontrollitud väljundiga mudeli puhul on tunduvalt kergem ennetada olukordi, kus hiljem ärkaja eest on kõik juba ära söödud, kuigi kõike oli küllalt ja varuga. Samuti järeldasime, et edaspidi tuleb putru keeta veel rohkem (10 400-st pakki helbeid!), veel suuremas potis (10 liitrit!) ja kahes jaos, varajasematele ja hilisematele söödikutele. Igatahes jätkus tööd köögis palju ja paljudele ning mõned jooksvad mured õnnestus isegi lahendada. 

(Need sõnad, mida ma tahaksin öelda inimestele, kes suurürituse kontekstis kipuvad arvama “ah tema teeb ju ainult süüa” ja nendele, kes arvavad heaks toitlustajate hommiku käivitamiseks sekkuda meelevaldselt nende mitte-laiale-ringile-suunatud-ja-ei-me-ei-tee-siin-ideekorjet jutuajamisse, need sõnad jätan ma siia kirjutamata.) 

Päeva peale kerkib olmedraamasid kindlasti veel palju, aga praegu on käima läinud programmilised tegevused ning kätte jõudnud esimene ettekanne.  

Targo Tennisberg kõneleb masinõppe ehitusklotsidest ja põnevatest nüanssidest. (Nalja saab ka!) Pildi pealt palju kätte ei paista, nii et kindlasti soovitan vaadata ettekande salvestust, kui see kunagi võrku läheb! 

Vt. ka: esimene sissekanne, teine sissekanne.