Kuidas publik päästis kirjaniku

 Kirjutab: Zarvik

Ehk on lugejale juba teada, et ma tegelesin napp alla kümne aasta improteatriga. Tõsi, tegelen ka nüüd, kuid seda oluliselt vähemas määras ja peale mõne aasta pikkust pausi. Selle pausi ajal taas-avastasin ma enda jaoks kirjutamise, mida äkki on nii natukene näha olnud.
Enne usinat kirjutamisse sukeldumist oli vahel mul nädalas lausa viis esinemist improteatriga, lisaks regulaarsed proovid ja töötoad, kus ma ka ise juhendasin. Ühesõnaga, see oli väga suur osa minu elust.

Elu-olud muutusid, kuid soov ennast loominguliselt väljendada jäi. Selle ventiiliks sai kirjutamine. Kuigi kirjutamine on tore, eristab seda imrpoteatrist üks väga suur asi - publik. Etendus laval, olgu see siis lühivorm või pikkvorm, sünnib alati publiku koostööl ja silme all. Kirjutamine on aga asi mida tehakse pigem üksi nokitsedes. Noh olgu, on ka kirjutamise töötoad, kus rahvas käib koos kirjutamas, kuid need on ikkagi pigem kolleegid, kui publik.

Seega, kui enamik oktoobrist oli juba möödas ja ma avastasin, et Reaktorijutt - väike missioon, mida ma proovin igakuiselt täita - oli endiselt tegemata, otsustasin teha väikese eksperimendi ja kaasata "publikut" kirjutamise protsessi.

Sisuliselt arvasin, et sellest tuleb midagi "Publiku kirjutatud lausete" taolist, mis on üsna tavaline improteatri lühimäng. See käib lühidalt nii:

1. Enne etendust palutakse publikul kirjutada juhuslikke lauseid väikestele paberitele ning paberid kokku voltida

2. Näitlejad teevad laval stseeni ning ühel hetkel võtab üks neist publiku lause, loeb ette ja kasutab stseeni siseselt loogiliselt ära.

3. Publik naerab/naudib ootamatut sisendit

4. Punkt 2 ja 3 jätkuvad kuni paberid on otsas.

Publik ei naera mitte ainult oma soovituse äratundmise ja näitlejate kimbatuse pärast, vaid ka muutuse pärast stseenis. Iga juhuslik uus pakkumine laval on nagu kingitus ning sama kehtib ka eksimuste ja jänni jäämise kohta. Improteater on lihtsalt selline vorm - kõike on võimalik ära kasutada.

Mõeldud, tehtud.Väike postitus näoraamatusse ning juba paari tunniga oli kamaluga inspiratsiooni publikult. Mõned loogilisemalt seostatavamad, kui teised. 

Aga nüüd oli ma neid juba näinud. Ilmselgelt ei saanud "publiku laused" mängu teha ja ausalt öeldes oleks see olnud kirjutades vast ka liialt keeruline. Küll aga võtsin ma endale eesmärgiks kasutada ära nii palju antud inspiratsiooni kui võimalik - seda kas ühel või teisel moel.

Ehk siis viskasin inspiratsiooni  oma kirjutamise kompostihunnikusse käärima ja vaatasin, mis kasvama hakkas. Väga hull vist ei tulnudki. Tulemus siin: Kontemurdev luurohi

Soovitan jutu läbi lugeda enne selle postituse edasi lugemist.
Loetud? Hästi.

Kui palju publiku antud inspiratsiooni sinna sisse sai?
Vaatame kohe üle. Ma küsisin sõna või lauset inspiratsiooniks. Vastused tulid:

Publiku pakkumine 1: Iidmaa
Publiku pakkumine 2: Hõbekett
Publiku pakkumine 3: Kontmees limpas vaevaliselt sauna poole.
Publiku pakkumine 4: Ei anna, omalgi vähe. Muide, sõnade nappusest saaks päris mitut sorti jutte. Vähemalt üks raamat tuleb kohe pähe, Dalcheri "Vox".
Publiku pakkumine 5: eile raadiost kuuldud sõna : mono universaalne laev
Publiku pakkumine 6: Silmapilk.
Publiku pakkumine 7: Eilsest improetendusest: krokodillid armastavad muskaatveini. (võta kui väljakutset 😁 )
Publiku pakkumine 8: Kerksuskeskus. 🙈
Publiku pakkumine 9: Ja seda koike palun heksameetris. You are welcome
Publiku pakkumine 10: Kuhu peata kana oma pea unustas
Publiku pakkumine 11: kuivanud kiluvõileib konutas külmikus...
Publiku pakkumine 12: "Kogu maailma tulevik on sinu kätes", ütles ta ja ta niisketes kutsikasilmades säras lootus
Publiku pakkumine 13: "A patient couldn't understand why his wife accused him of cheating on her with all the women in Wyoming. His wife was from Wyoming. For him, any woman from Wyoming was his wife. This caused him tremendous stress because he felt obliged to satisfy them all."
Publiku pakkumine 14: Vaatasime tühja kommipakki. Mina: "Miks see tühi on?" Kahene: "Sest seal pole rohkem."

Päris hästi. Kaks lehekülge ja neliteist publiku pakkumist sees. Ausalt öeldes oli see täitsa mõnus väljakutse. Võib äkki veel teha.

Järgmise korra inspiratsioonina saab valmis panna juba kommentaaridesse tekkinud eksilugemised "silmapistik" ja "eilsest impotentsusest" ning hiljaks jäänud pakkumise: "The Jinmoti of Bozlen Two kill the hereditary ritual assassins of the new Yearking's immediate family by drowning them in the tears of the Continental Empathaur in its Sadness Season."

Mõnusat sügist!

Zarvik